Õpetajatöö valinu võib arvestada nii mitmegi abistava toetusega

 


  Joonistus: iStockphoto

Kristiina Viiron

Nii näiteks on õpetajakoolituse tudengitele oma stipendium, esimest korda maapiir- konnas tööle asuja saab riigilt 200 000 krooni lähtetoetust.  

Pikk suvine puhkus pole ainus plusspunkt, mis õpetajaametit teistest töökohtadest eristab. Õpetaja elukutse kasuks otsustanu võib arvestada mitmesuguste boonustega, mis kõik on loodud ekstra selleks, et üha enam noori seoks oma tuleviku selle ameti ja kooliga. Osa toetusi on rahalised, osa mitte.

Mitterahalised toetused
on suunatud õpetajaks õppijaile ja äsja ülikoolist kooli tööle läinutele.  
• Näiteks võib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õpetajakoolituse õppekohal alustada tudeerimist samal kõrghariduse astmel uuesti, ilma et peaks ootama õpingute kolmekordse tähtaja möödumist. Teiste erialade puhul tuleb aga oodata – näiteks magistriõppe puhul kuni kuus aastat, enne kui saab taas samal kõrghariduse astmel riigieelarvelisele kohale astuda. 
• Töötavatele õpetajatele on antud võimalus õppida pikema nominaalajaga, lubatud on isegi kahekordne nominaalaeg. 
• Kõik õpetajakoolituse läbinud ja kooli tööle asuvad algajad õpetajad liituvad kutseaasta tugiprogrammiga. See on programm, mis aitab äsja kooli tulnul ametiga kohaneda, leida oma tugevaid külgi ning vältida vigu. Algajale õpetajale on toeks kogenud pedagoog ehk mentor, kes oma hoolealust tema esimese tööaasta jooksul nõustab ja juhendab. Kutseaasta jooksul tehakse nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli juures algajatele õpetajatele suunatud seminare, kus arutletakse ette tulnud probleeme, leitakse neile lahendusi ning vahetatakse oma esimese aasta kogemusi. Märkimist väärib, et kõigist eelmisel aastal kutseaasta programmi läbinud 151 noorest õpetajast soovisid pea kõik oma tööd koolis ka jätkata.

Rahalised toetused
Needki on samamoodi abiks nii tudengitele kui ka juba ametisse asuvatele õpetajatele. 
• Õppelaenu on võimalik taotleda ka neil õpetajakoolituse üliõpilastel, kes õpivad osakoormusega. Teistel osakoormusega õppuritel seda võimalust ei ole. 
• Aastast 2008 makstakse parimatele õpetajaks õppijatele riiklikku stipendiumi. Sama stipendiumi saavad taotleda ka loov-erialade tudengid, kes osalevad laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis (juhendavad koori, tantsurühma jms). Ühe stipendiumi suurus üheks õppeaastaks on praegu 20 000 krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Vilja Saluveeri sõnul on välja jagatud 191 stipendiumi, neist kümme protsenti on seotud laulu- ja tantsupeoga. Arvestades, et õpetajaks õpib praegu ligikaudu 5000 üliõpilast, on sõel tihe. Stipendiumi taotlejal tuleb kirjutada motivatsioonikiri, arvesse võetakse ka tudengi keskmist hinnet ja õppejõu soovitust. Rahasaajad määrab spetsiaalne komisjon. 
• Tartu ülikool maksab oma parimale õpetajaks pürgivale tudengile ühekordset Peeter Põllu nimelist stipendiumi 30 000 krooni. Seni on selle saanud kaks inimest.


  Võrumaa Osula põhikooli
  klassiõpetaja Kristina Ermel
  taotles ning ka sai tööle
  minnes lähtetoetust. 

Lähtetoetus õpetajale maa- kooli
• 2008. aastast maksab riik esimest korda maakooli tööle asuvale noorele õpetajale lähtetoetust 200 000 krooni. Lähtetoetuse mõistes loetakse maapiirkonnaks kõiki Eesti asulaid, mis pole Tallinn ega Tartu, seega on õigus nn stardiraha saada ka näiteks Viljandisse või mõnda teise Eesti linna tööle asuval õpetajal. Toetus makstakse välja kolme aasta jooksul: esmalt 100 000 krooni, edasi 50 000 krooni kaupa.

Õpetajal on kohustus maale tööle jääda viieks aastaks, kusjuures kooli võib vahetada, peaasi, et uus kool ei asuks pealinnas või Tartus. 
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Kaspar Kreegimäe ütlust mööda on lähtetoetust makstud kokku 109 noorele pedagoogile, kellest kaks on õpetajana tööl kutseõppeasutuses. „Kõige rohkem on neid välja makstud Harju, Ida-Viru, Põlva ja Pärnu maakonda tööle läinud uutele pedagoogidele, kes moodustavad 62 protsenti kõigist lähtetoetust saanud uutest õpetajatest,” märgib Kreegimäe. „Kõige vähem on toetust makstud Võru-, Valga- ja Viljandimaale. Ühtegi lähtetoetuse saamise taotlust ei ole esitatud Saaremaa ja Hiiumaa koolidest.” 
Kreegimäe möönab, et ehkki lähtetoetuse innustavat mõju on õpetajakutse valikul tunda, võiks huvi selle vastu olla veelgi suurem, sest ressursse on rohkem kui taotlusi. Sestap on plaanis lähtetoetuse tingimusi pisut leevendada: näiteks nõuet töötada vähemalt 0,75 kohaga on soov muuta 0,5-koormuse nõudeks. Põhjuseks asjaolu, et väikestel koolidel on raske pakkuda nõutavas mahus tunde.   
„Lähtetoetus on päris suur motiveerija,” leiab Võrumaa Osula põhikooli klassiõpetaja Kristina Ermel, kes läks õpetajana tööle 2008. aastal. Esimese 100 000-kroonise toetusraha eest ostis ta auto. Kommentaare stiilis „see on õpetaja äraostmine” ta õigeks ei pea, pigem on see noorele alustajale boonus. „Need, kes oma erialas kindlad pole, ei tohiks küll toetust vastu võtta,” ütleb Kristina ja lisab, et toetusega või toetuseta – tema kavatses niikuinii maakooli õpetajaks minna. Ühtekokku läks Kristina kursuselt lähtetoetusega tööle neli noort õpetajat. Ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Vilja Saluveer tõdeb, et toetuse mõjuvõimsust on tööturu muutunud oludes keeruline hinnata, sest inimesed hoiavad oma kohtadest senisest enam kinni. Nii ka õpetajad. Samal ajal on mõnes väikeses (ja mitte ainult) koolis õpetaja leidmisega jätkuvalt raskusi.

Siiski tundub, et õpetajakutset peetakse ikkagi ametiks, mis kindla peale leiva lauale kindlustab. Näiteks Tallinna ülikoolis õpib tänavu kaugõppes õpetajaks suur hulk neid, kel on bakalaureusekraad olemas, kuid kes peavad vajalikuks end ka õpetajaks koolitada. Varem aga õppisid kaugõppes valdavalt juba õpetaja ametikohal töötavad inimesed. Samuti on mõnele õpetajakoolituse erialale tekkinud konkurss – nii on klassiõpetajaks ning lasteaiaõpetajaks soovijaid sügiseti ikka rohkem kui kohti. Ka Tartu ülikoolis on põhikooli n-ö mitme aine õpetaja koolitusse tulijaid senisest rohkem. „Õpetaja haridus on hea haridus, sellega lööb kõikjal läbi,” tõdeb Saluveer. 

Kooli tööle!
•• Õpetajaametit väärtustab ka programm „Noored kooli”. Programmi valitakse igal aastal kuni 20 kõrgharidusega, aga ilma pedagoogilise hariduseta võimekat ja tegusat noort. Kahe aasta jooksul läbivad nad uuendusliku õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse ning töötavad samal ajal koolis õpetajana. Palka saavad nad nagu teisedki nooremõpetajad (alammäär on alates 2009. aastast 9897 krooni kuus, bruto). Lisaks saab iga programmis osaleja mõlemal aastal stipendiumi 5000 krooni. Programmi on läbinud kaheksa inimest, praegu on osalejaid 27.
Sihtasutuse eestkõneleja Triin Noorkõiv märgib, et kaheksast programmi läbinust töötab koolis jätkuvalt viis inimest, kaks vilistlast on lapsepuhkusel, üks aga on ametis Tartu ülikoolis.
•• Õpetajale saavad toeks olla ka omavalitsused. Nii toetab näiteks Antsla vald esimest korda otse koolipingist õpetajaametisse asuvat noort, kes hakkab tööle Antsla gümnaasiumis või muusikakoolis, 15 000-kroonise ühekordse toetusega. 
Vallavanem Tiit Tõnts märgib, et kuue aasta jooksul on vald seda toetust maksnud neljale inimesele. Sellega kaasneb ka kohustus jääda valla kooli tööle viieks aastaks. Ka pakub vald õpetajatele soovi korral elamispinda.  
•• 30-protsendilise palgalisaga võivad arvestada kõik Narva Eesti gümnaasiumi õpetajad. Sellest aastast maksab lisatasu riik, kuna linnavalitsus loobus sellest rahapuudusel.

Noori õpetajaid napib
• Ehkki toetused on suunatud eeskätt noortele õpetajatele, on nende osakaal meie koolides siiski väiksevõitu. 
• 2008/2009. õppeaastal töötas meie üldhariduskoolides 14 682 õpetajat, neist 1666 olid nooremad kui 30, 1352 õpetaja vanus aga jäi vahemikku 30–35 eluaastat. Õpetajaid, kelle vanus jääb vahemikku 61–65, on meie koolides 1006; neid aga, kelle vanus on 66 eluaastat või üle selle, on 796.
Ligikaudu 90 protsenti õpetajatest on kõrgharidusega ja pedagoogilise kvalifikatsiooniga. 
• Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaeksperdi Vilja Saluveeri sõnul on noorte õpetajate ehk nooremate kui 30-aastaste osakaal meie koolides 11–12 protsendi ringis. „Tahame, et noorte õpetajate osakaal kasvaks,” tõdeb Saluveer. „See on oluline nii õpetajate järelkasvu kui ka koolides vanuseliselt tasakaalustatud töömeeskonna säilimise seisukohalt.”

KOMMENTAAR: Maale ikka tööle saab Loe SIIN