Maale ikka tööle saab

 


   Kristiina Viiron, ajakirjanik
   Foto: Terje Lepp

Veel paar aastat tagasi võis õpetaja haridusega inimene rahulolevalt tõdeda, et töötus ega peavarjuta jäämine teda ei ähvarda. Piisas vaid lugeda augustikuise Õpetajate Lehe tööpakkumiste rubriiki. Sisu kõigil ikka sarnane: kool see ja see otsib matemaatika, eesti keele, füüsika, keemia jne õpetajat. Väiksemate asulate koolide tööpakkumisele lisandus tihtipeale klausel: soovi korral kindlustame elamispinnaga. Nii et ole vaid mees ja vali. Ainus häda oligi see, et ei valitud ning sageli tuli direktoril klassi ette saata ammugi pensionieas õpetaja või andis bioloogiatunnid ära kohalik agronoom.

Praegune turuolukord ja laste vähenev arv on olukorda mõnevõrra muutnud – möödunud aasta augustis sellist tööpakkumiste rallit enam ei kohanud. Pakkumisi oli, aga vähem. Märgata võis isegi vastupidise sisuga kuulutusi: õpetaja otsib tööd.

Samal ajal aga ei pruukinud koolid vaatamata tööpakkumiste vähenemisele ikkagi soovitud õpetajat tööle saada. „Situatsioon on muutunud erialade lõikes, aga mõne aine õpetajad on endiselt defitsiit. Matemaatikut on lootusetu tööle saada,” tõdeb Rapla ühisgümnaasiumi direktor Aivar Pihelgas, kes suvel otsis selleks õppeaastaks kahte klassiõpetajat, inglise ja eesti keele õpetajat ning matemaatika-arvutiõpetajat. Kui klassiõpetajate kohale avaldas tulekusoovi kokku 12 kandidaati, siis eesti keele õpetaja kohale laekus kaks avaldust. Inglise keele õpetaja aga õnnestus kohale saada n-ö tutvuste kaudu, sest sooviavaldusi ei laekunud ühtegi. Pihelgas tõdeb, et paraku peetakse pealinnast 50 kilomeetrit eemal asuvat Raplat liiga kaugeks paigaks, et siia tööle tulla.

Küll aga ei kimbuta kaadripuudus Tallinna koole. Neisse on vaba töökohta ikka väga raske leida, nendib Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi õpetajahariduse osakonna juhataja Mai Normak. „Tallinna koolide direktorid räägivad, et sageli helistavad neile inimesed, kes on hariduselt õpetajad ja kunagi koolis töötanud ning pakuvad end ise tööle. Aga maapiirkonda on igal juhul kohti saada.” 

Seega: õpetaja, eriti kui ta on reaalainete õpetaja või ka filoloog, kes usub, et elu on elamist väärt ka pealinnast kaugemal, võib endiselt kergendatult ohata. Kusagil Eesti koolis on talle ikka koht olemas.