Töö kõrvalt koolis: kas on õigus saada õppepuhkust? 3.osa

 

Toimetuselt: kahes viimases Õpitrepis on haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa selgitanud töö kõrvalt õppijate õigusi. Selles numbris peatub ta pikemalt koolituse eri liikidel ja välismaal õppimisel.


Kati Uusmaa, haridus- ja
teadusministeeriumi jurist

 

20 õppepuhkuse päeva eest 30-st on töötajal või avalikul teenistujal õigus saada keskmist töötasu, kui tegu on tööalaseks või taseme- koolituseks võetud puhkusega. Seetõttu on oluline eristada neid koolituse liike vabahariduslikust koolitusest.

 

 

Tööalasel ja vabahariduslikul koolitusel vahet tehes on ministeerium lähtunud objektiivsest eristamisest. See tähendab, et ei hinnata, kas konkreetse inimese jaoks on koolitus tööks vajalik, vaid tuginetakse sellele, kas õppekava oma sisult on tööalase või vabaharidusliku iseloomuga. Aluse selleks annab täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 3 lõikes 3 sisalduv tööalase koolituse mõiste, mis ei lähtu isiku konkreetsel töökohal vajalikest oskustest, vaid sisustab tööalase koolituse mõiste laiemalt.

Tasemeharidust andvate õppeasutuste korraldatud täiskasvanute tööalase koolituse kursused on alati tööalased. See tuleneb ülikoolide puhul ülikooliseaduse § 32 lõikest 1 (täiendusõpe on tööalane koolitus), rakenduskõrgkoolide puhul rakenduskõrgkooli seaduse § 20 lõikest 1 (täiendusõpe on tööalane koolitus) ja kutseõppeasutuste puhul kutseõppeasutuse seaduse § 13.1 punktist 8 (koolis võib toimuda täiskasvanute tööalane koolitus, s.t mitte vabahariduslik koolitus).

Erakoolide puhul on otsustav koolitusluba: kas see on antud koolituse korraldamiseks täiskasvanute tööalase koolituse õppekava alusel või vabaharidusliku koolituse õppekava alusel. See on kõnealusel juhul ainuke võimalus objektiivselt eristada tööalast ja vabahariduslikku koolitust, vastasel korral on keeruline tagada, et tööandjad lubaksid töötajate poolt soovitud koolitust tööalaseks liigitada. Erakoolidele väljastatud koolitusloa liigiga saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel www.hm.ee/index.php?045117.

Tasemekoolitust piiritledes saab lähtuda TäKS-i § 3 lõikest 2, mille järgi võimaldab tasemekoolitus omandada mittestatsionaarses õppes või eksternina põhiharidust ja üldkeskharidust, läbida osakoormusega kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ning omandada osakoormusega või eksternina kõrgharidust. Kui definitsiooni kohaselt hõlmab tasemekoolitus ainult mittestatsionaarses, osakoormusega õppes või eksternina õppimist, siis TäKS-i § 8 lõige 5 laiendab õppepuhkuse saamise regulatsiooni ka nendele töötajatele, kes saavad tasemekoolitust päevases või täiskoormusega õppes.

Seega ei ole asjaolu, et õppeasutuses toimub kaug-, tsükli- või mõni muu õpe, õppepuhkuse saamise kontekstis oluline, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktides reguleeritud õppevormidega, vaid õppeasutuse sisemise töökorralduse küsimusega. TäKS lubab õppepuhkust võtta kõikides õppevormides õppijail.

Tasemekoolitust tegevad õppeasutused ja nende õppekavad leiab Eesti hariduse infosüsteemist www.ehis.ee.

Välisriigis õppimine
Õppepuhkuse regulatsiooni puhul pole tehtud piirangut, et õppepuhkust võiks saada ainult Eesti õppeasutustes õppides. Oluline on kindlaks teha, kas välisriigi õppeasutuses õppides on võimalik täita õppepuhkuse saamiseks vajalikud tingimused. Eelkõige tuleb tuvastada koolituse liik ja esitada tööandjale koolitusasutuse teatis.

Tasemekoolitusega on kõige lihtsam: üldhariduse, kutsehariduse või kõrghariduse omandamine on üldjuhul tuvastatav ka välisriigi õppeasutuse puhul. Kuna õppepuhkuse saamise õigus on kõikides õppevormides õppijail, ei ole ka välisriigi õppeasutuse õppevormil õppepuhkuse andmise üle otsustamisel määravat tähtsust.

Tööalast ja vabahariduslikku koolitust on aga välisriigi õppeasutuse puhul väga keeruline TäKS-i alusel objektiivselt eristada, seega jääb see töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe teemaks.

Mis puudutab välisriigi ülikooli või instituudi Eestis peetavaid koolitusi, siis siin on oluline tuvastada, mille alusel koolitust läbi viiakse: kas on taotletud koolitusluba? Millise koolituse läbiviimiseks? Põhimõtteliselt saab jällegi esitada tööandjale koolitusasutuse teatise koolituse toimumise kohta ja kui puuduvad objektiivsed alused liigitamaks koolitust tasemekoolituse või tööalase koolituse hulka, on taas kord otsustav töötaja ja tööandja kokkulepe, kas koolitus on töötajale töö jaoks vajalik või mitte.

Loe ka kaht eelmisi artikleid:
Esimene osa SIIT 
Teine osa SIIT