Toimetuselt: kevadises Õpitrepis selgitas haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa, millised on töötava inimese õigu- sed siis, kui ees ootavad sisseastumiseksa- mid või kooli lõpetamine. Loe artiklit SIIN

Et juhtumipõhiseid küsimusi tuli toimetusse palju, kirjutab jurist seekord lahti kõik õppepuhkuse võtmist-andmist puudutavad põhitõed.

Õppepuhkuste kord tekitab praktikas sageli küsimusi. Tööandjal ja töötajal võib olla õppepuhkuse saamise õigusest, tingimustest, kestusest jms täiesti erinev arusaamine. Üks põhjusi on kindlasti see, et töötava inimese õppepuhkuse võimaluste sätestamisel on täiskasvanute koolituse seadus suhteliselt lakooniline.

Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS) sätestab § 8 lõikes 2, et koolituselosalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aasta jooksul. Lõikes 3 lisatakse, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

See seaduse lakoonilisus avab ukse erinevateks tõlgendusteks ning juba neis viidatud sätetes sisaldub mitu mõistet või väljendit, mida tuleb täpsemalt arusaamiseks selgitada. Alljärgnev on haridus- ja teadusministeeriumi tõlgendus. Kuna töötaja on töösuhtes tavaliselt nõrgem pool, on enamasti lähtutud töötajale soodsamast tõlgendusest.

Töötaja ja avalik teenistuja
Õppepuhkuse saamise õigus on töötajal või avalikul teenistujal. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lõikes 1 nimetatakse töötajaks töölepingu alusel töötavat isikut. Avalik teenistuja on avaliku teenistuse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Seega ei laiene õigus õppepuhkusele võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtuleping) alusel töötajatele – nende puhul eeldatakse, et sellised küsimused lepitakse vajadusel kokku asjaomases lepingus. Samal ajal pole neil keelatud lepingus kokku leppida selleski, et täiskasvanute koolituse seadust kohaldatakse ka nende juhtumile.

Koolituses osalemine
Õppepuhkust saab võtta koolituses osalemiseks. Koolitusel osalemise mõistet pole otseselt seaduses defineeritud. TäKS-i § 3 lõige 1 avab koolituse mõiste – selle kohaselt on koolitus kas tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduslik koolitus. Viimased mõisted on omakorda lahti seletatud TäKS-i § 3 lõigetes 2–5. Seega võib seaduses nimetatud sõnapaari „koolitusel osalemine” lugeda:„taseme-, tööalasel või vabahariduslikul koolitusel osalemine”.

Ühtlasi tähendab see, et „koolitusel osalemise” all pole võimalik mõista kitsalt üksnes osavõtmist n-ö kontakttundidest – loengutest ja eksamitest. Koolitusel osalemine tähendab sisuliselt taseme-, tööalase- või vabaharidusliku koolituse läbimist. Koolituse läbiviimise alusdokumendiks on õppekava, mille täitmine ongi koolituse sisuks. Seega tähendab koolitusel osalemine õppekavas kirjeldatud õppetöös (kontaktõpe, iseseisev töö, praktika) osalemist. Ka iseseisva töö vormis on võimalik koolitusel osaleda, st asjaomast õppekava täita. Iseseisva töö, praktika ja kontaktõppe mahud on haridustasemeti väga erinevad, nende konkreetne maht on tuvastatav vastavas õppekavas.

Õppepuhkusest teavitamine
Õppepuhkuse kasutamise soovist peab tööandjat teavitama. TLS § 69 lõike 3 kohaselt tuleb puhkuse kasutamisest tööandjale ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva. Teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st teatada või taotleda saab ka nt e-kirja teel). Kui koolitusel osalemiseks plaanitud ajavahemik on puhkuste ajakava koostamise ajaks teada, võib ka selle puhkuste ajakavasse kanda. Sel juhul polegi vaja õppepuhkuse kasutamise soovist hiljem eraldi teada anda.

Koolitusasutuse teatis
Õppepuhkust saab koolitusasutuse teatise alusel. Samal ajal aga jätab seadus täpsustamata, mida koolitusasutuse teatis peab sisaldama. Tuleb asuda seisukohale, et sisu sõltub sellest, mida teatisega tõendama peab. Näiteks konkreetsel õppesessioonil osalemiseks saab kool väljastada teatise selle toimumise kohta või siis praktika puhul praktika toimumise kohta. Iseseisva töö tegemise soovi korral saab kool aga tõendada ainult asjaolu, et töötaja selles koolis õpib, töötaja aga otsustab ise, millal täpselt ta soovib õppepuhkust kasutada. Nii võivad teatised praktikas erineda ning peavadki erinema.

30 kalendripäeva aasta jooksul
Õppepuhkust saab koolituses osalemiseks võtta kalendriaastas kuni 30 kalendripäeva. Need päevad on eri liiki koolituste (vabahariduslik, tööalane, 
tasemekoolitus) kohta kokku ning töötaja otsustab, millist liiki koolituste jaoks ta neid konkreetselt kasutada soovib. TäKS ei sisalda piirangut õppepuhkuse perioodile. Kuna õppetöö vormid, milleks õppepuhkust kasutatakse (iseseisev töö, praktika, loengud jne), on väga erinevad, oskab töötaja ise kõige paremini otsustada, millal täpselt tal õppepuhkust on vaja.

Sellest tulenevalt ei ole seaduses kehtestatud ka piirangut, kui suurte osadena võib õppepuhkust kasutada. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on õppepuhkuse saamise näol tegemist töötaja õigusega, mitte kohustusega. Seega ei saa tööandja kohustada töötajat võtma õppepuhkust päeval, mil töötajal õppepuhkust vaja ei ole. TäKS-i § 9 on sätestanud tööandjale üksnes aluse õppepuhkuse andmise edasilükkamiseks – kui üle 10% töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.

Õppepuhkust antakse kalendripäevades. Seega ei ole õppepuhkuse päevad seotud töötaja tööpäevadega, vaid – analoogselt põhipuhkuse päevadega – saab ka neid võtta töötaja puhkepäevadel. Üheks nüansiks on ka see, et kuna õppepuhkus ei ole – erinevalt põhipuhkusest – n-ö väljateenitav puhkus, võib vajaduse korral võtta täismahus õppepuhkuse välja ka kohe uue töösuhte alguses. See tähendab, et pole sätestatud ajavahemikku, kui kaua peab inimene töötama, enne kui õppepuhkusele võib jääda.

Silmas tuleb pidada sedagi, et õppepuhkust saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul – kasutamata jäänud õppepuhkust ei ole võimalik järgmisse aastasse üle kanda.

Tasustatud õppepuhkus
30 õppepuhkuse päevast 20 eest on töötajal või avalikul teenistujal õigus saada keskmist töötasu, kui tegu on tööalaseks või tasemekoolituseks võetud puhkusega. Seetõttu on oluline eristada viidatud koolituse liike vabahariduslikust koolitusest. Sellest ja ka välisriigis õppimisest saab pikemalt lugeda novembrikuu Õpitrepist.

Loe ka artikli esimest osa, mille leiad SIIT