EsilehtVõrumaa aasta õpitegu 2020: KAPERA kooskasvamise seminarid

Võrumaa aasta õpitegu 2020: KAPERA kooskasvamise seminarid

                                                                           

KAPERA kooskasvamise seminarid on MTÜ Eikellegimaa projekt, mis sündis soovist tuua kokku kohalikud inimesed ja luua koostöö- ja abivõrgustik, et maal elamine oleks lihtsam ning kogukonda toetavam. MTÜ Eikellegimaa tegeleb jätkusuutliku disaini ja mõtteviisi propageerimisega, korraldades üritusi, töötubasid, seminare keskkonnakaitselistel teemadel. Seeläbi kasvatavad nad jätkusuutlikumat kogukonda, kus üksteiselt abi ja nõu küsimine ning selle pakkumine on tavaline asi.KAPERA kooskasvamise seminaride eesmärk ongi kogukonda liita. Julgeolekut, transpordi jagamine, puhas kohalik toit ja permakultuuri viljelemine on vaid vähesed teemad, milles alustada kooskasvamist.

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?
Rea Sepping ja Justin De Bondi MTÜst Eikellegimaa pidasid projekti ajendiks maapiirkonda elama ja töötama asumist, kus lootsid sel moel rohkemate kohalikega tutvuda. „Kogukondliku mõtteviisi pooldajatena tahtsime panustada võrgustiku arengusse. Märkasime ka, et suur osa kohaliku kogukonna liikmetest käivad tööl ja vaba aega veetmas alevis või linnas ning omavahel eriti ei suheldud. Samas leidus kogukonnas aktiivseid inimesi, kes soovisid koostööd teha ning et tekiks võrgustik, mis aitaks sügaval maapiirkonnas paremini hakkama saada. Nii saavad tekkida talguabi, toiduvahetus ehk toiduvõrgustik, transpordi jagamine kütusekulu ja keskkonna (kokku)hoidmiseks, kogukondlik keskkonnakaitse, sotsiaalne abi, oskuste ja teadmiste vahetamine ning paraneda infovahetus,“ selgitavad nad.

Millised on Teie ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele (ning Eestile) laiemalt?
„KAPERA kooskasvamise seminaride tulemusena moodustati kogukondlik suhtlusvõrgustik (sotsiaalmeedias ja ka ühine meililist), mille abil on pärast seminaride lõppemist ohtralt suheldud ja alustatud ühiseid koostöötegevusi. Seminaril osalejad – nii tunnetusliku kogukonna liikmed kui teised – said rohkelt uusi tutvusi ümbruskonnast ja tuge oma probleemide lahendamiseks.  Suurenenud on kogukonnaalgatus nii ettepanekute tegemise kui abi osutamise osas, mis on jätkunud ka pärast seminaride lõppu. Ühiseid ettevõtmisi on ka hiljem võtnud enda kanda erinevad seminaridel osalenud,“ toovad Sepping ja De Bondi näiteid. Näidates eeskuju, kuidas oma kogukonnas teha nii enda kui end ümbritsevate inimeste elu paremaks, toimivamaks ning kogukonda kaasavamaks, saavad ehk teisedki julgust sarnase raja valimiseks. „Sellist projekti saab eest vedada igaüks, kes soovib elada kogukondliku ja säästliku mõtteviisiga. Selleks ei ole vaja enamat kui tahet vaadata ümberringi ja panustada rohkem kui vaid iseenda heaolusse,“ kinnitavad nad.