Viljandimaa, Rahvatantsujuhi mikrokraad

Eesti Rahvakultuuri Keskuses sündis uus võimalus rahvatantsujuhtidele

Eesti rahvatants ei püsi ainult tantsijate toel. Selleks, et legendaarse „Tuljaku“ sammud klapiksid ja tantsurühmad ikka uusi liikmeid leiaksid, on vaja häid ja pädevaid juhendajaid. Just sel eesmärgil kutsus Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) ellu rahvatantsujuhtide mikrokvalifikatsiooniõppe.

ERK-ile pole rahvatantsujuhtide õpetamine võõras – nende korraldataval rahvatantsujuhtide koolil on juba aastakümnete pikkune ajalugu. Kaheaastase täienduskoolituse läbinud juhendajad tegutsevad tantsurühmade juures üle Eesti ning koolist on sirgunud ka paljud üleriigiliste ja maakondlike tantsupidude üld- ja liigijuhid ning nende assistendid. Samas ei valmistata rahvatantsujuhte Eestis otseselt tasemeõppes ette. Siit hakkaski mõte idanema.

Kuidas teha heast koolitusest veel parem?

Kui 2025. aastal muutus täiskasvanute koolituse seadus ja ka täienduskoolitusasutustele tekkis võimalus pakkuda mikrokvalifikatsioone, vaatas ERK oma koolitusportfelli värske pilguga üle. „Leidsime, et meil on võimalus ja kohustus rahvatantsujuhtide koolile mikrokvalifikatsiooniõpet taotleda,“ ütleb ERK-i koolitusosakonna juhataja Urve Gromov.

Kuid miks just mikrokvalifikatsiooniõpe? „See annab õppijale võimaluse omandada kindel teadmiste ja oskuste kogum ning saada selle kohta tunnistus. See loob nii juhendajale kui ka tema tulevastele õppijatele kindlustunde, et vajalikud pädevused on tõendatud ja tunnustatud. Ühtlasi on paindlikum mikrokvalifikatsiooniõpe hästi sobiv töötavatele täiskasvanutele, kes tahavad õppida, kuid ei saa end tavapärase tasemeõppega siduda,“ selgitab ERK-i Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Kinne-Riin Parts.

Selleks, et 2026. aasta sügisel saaks õppetöö alata, tegid ERK-i koolitusosakond ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tublisti eeltööd. ERK läbis Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris põhjaliku kvaliteedihindamise ning õppekava registreeriti Eesti Hariduse Infosüsteemis 15. aprillil 2026. Urve Gromovi ja koolitusjuht Mall Pauluse eestvedamisel välja töötatud õppekava on mõeldud alustavatele või vähese kogemusega tantsujuhtidele ning selle eesmärk on valmistada ette pädevaid rahvatantsujuhte. Kaks aastat kestev õppetöö toimub Tallinnas.

Märkimist väärib ka see, et rahvatantsujuhtide mikrokvalifikatsioon on esimene kultuurivaldkonna mikrokvalifikatsioon ning üks esimesi mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavasid, mida pole loonud kõrgkool või kutseõppeasutus.

Huvi oli rohkem, kui jagus kohti

Et rahvatantsul on jätkuvalt tugevaid eestvedajaid, näitas ka õppe vastu tekkinud huvi. Registreerunuid oli üle 40, kuid tänavu septembris sai õppima asuda 24 tulevast rahvatantsujuhti. Valikul arvestati muu hulgas sellega, et õppijatel oleks võimalik koolitusel omandatud teadmisi ja oskusi oma tantsurühmas praktikas rakendada. See tähendab, et õppetöö ei jää pelgalt klassiruumi või loengusse – õpitut saab kohe proovida päris inimestega ja päris tantsusaalis.

Urvele teeb kõige rohkem rõõmu, et meil on noori, hakkajaid rahvatantsuhuvilisi, kellel on tahe oma kodukohas rahvatantsutraditsiooni jätkata, motivatsioon tantsuõpetajana töötada ja koolitusel osaleda.

Nime poolest mikro, aga suure mõjuga

Samas on rahvatantsujuhtide mikrokvalifikatsiooni eesmärk suurem kui lihtsalt ühe õppegrupi koolitamine. Pädevamad juhendajad tähendavad kvaliteetsemat õpet tantsurühmades, kindlamat järelkasvu ning seeläbi ka rahvatantsutraditsiooni püsimist.

„Kuna juhendajate järelkasv ja pädevus on kriitiline kitsaskoht, siis aitab sellise õppe käivitamine kaasa Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumisele, mistõttu on sel suur ühiskondlik mõju. Jääb vaid loota, et selliseid mikrosid tuleb veel palju. Ka see on põhjus, miks rahvatantsujuhtide kool kui esimene pääsuke vajab esiletõstmist ja tunnustamist,“ kinnitab Kinne-Riin.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma