Viljandimaa, Naisettevõtjate võrgustiku üritused Mulgi vallas

Mulgi naisettevõtjate kogukond ammutab üksteiselt teadmisi ja eneseusku

Esialgu Facebooki grupina tegevust alustanud Mulgi valla naisettevõtjate kogukond on aastaga saanud sisse sellise hoo, et üllatas asutajaid endidki. Virtuaalmaailmast pärisellu kohtumiste ja kogemuste vahetamiseni jõudnud naisettevõtjad on üksteisele toeks oma firma arendamisel.

Grupi „Naisettevõtjad Mulgi vallas“ õpiteo tunnustuskonkursile esitanud Kaire Parmu sõnul sai grupi loomine tõuke asjaolust, et kohalikud naisettevõtjad ei tundnud üksteist ja viieliikmeline asutajagrupp tutvus juhuslikult. „Koos oma tegemisi arutades saadi aru, et tegelikult ei teata piirkonnas tegutsevatest ettevõtjatest eriti midagi. Edasi jõuti järelduseni, et kui teaks rohkem, soetaks heal meelel tooteid ja teenuseid just kohalikelt ega otsiks vajaminevat Google’i kaudu,“ tutvustab Kaire. Sedasi saigi 2024. aasta juulikuus loodud Facebooki grupp, et üksteist toetada ja üksteise edule kaasa aidata.

Edasine üllatas algatajaid endidki: Mulgi valla naisettevõtjate rohkus ja nende pakutavad võimalused olid muljetavaldavad. Seejärel sooviti juba päriselt kokku saada, et olla üksteisele äriteekonnal toeks, õppida liikmete kogemusest ja saada võrgustiku kaudu uusi tutvusi ning kliente. Tänavu sügiseks on Facebooki grupiga liitunud 129 Mulgimaa naisettevõtjat.

Airika Lainoja, kes on üks grupi asutajatest, meenutab, et kuigi esialgu oli liikmetel kokku saades veidi võõrastav jagada kogemusi inimestega, keda ei tunne, sündis kiiresti otsus, et kokku hakatakse saama iga kuu ning alati hakkab kohtumine olema mõne naisettevõtja juures, et saada paremini tuttavaks tema tegemistega. Mõeldud-tehtud! Külas on käidud näiteks mahepõllumajandusega tegelevas ettevõttes, riidekaupluses, arhitektuuribüroos, terapeudi juures ja mitmel pool mujal. „See avardab naiste silmaringi ja samuti õpime üksteist paremini tundma, kui igaühel on võimalus endast korra pikemalt ja põhjalikumalt rääkida. Samuti on tekkinud omavahelist koostööd ja kliente,“ sõnab Airika. Osalejate huvist räägib ka fakt, et kui alguses üritati kohtumised kahe tunni sisse mahutada, siis viimased kohtumised on neljatunniseks veninud ja keegi koju ei kipu.

Airika sõnul tehti alati ka kiire tutvustusring, sest pidevalt oli uusi nägusid. „Naersime, et me õpime sedasi pidevalt korrates lühidalt ja konkreetselt ennast, oma tegevust ja ettevõtmisi tutvustama, n-ö liftikõnet tegema. Paljud ei olnud seda varem teinud, olid hirmus tagasihoidlikud ja ei osanud end üldse esile tõsta. Oleme suure rõõmuga näinud, kuidas see on aasta jooksul muutunud ja paljudes naistes on kasvanud ettevõtjaenesekindlus. Nii mõnigi naine on öelnud, et meie grupp ja igakuised kohtumised on olnud viimase aasta kõrghetk ja sellist naiste toetusringi pole nad varem kogeda saanudki,“ rõhutab Airika.

Milline on grupi „Naisettevõtjad Mulgi vallas“ mõju ja kasu kogukonnale?

Kaire Parm: „Osalejate jaoks on grupp olnud asendamatu tugi ettevõtluse arendamisel. Kogemuste jagamine ja ühiselt lahenduste otsimine on tekitanud tugeva naisettevõtjate kogukonna, kes on mõistnud elukestva õppe vajalikkust ja ammutavad rõõmuga uusi teadmisi, et oma firmat arendada. Igakuistel kokkusaamistel räägitud kogemuslood ning ühised arutelud ettevõtlusega seotud probleemide lahendamiseks on hindamatu väärtusega ja sageli ka tõhusam teadmiste omandamise viis kui n-ö tavapärased akadeemilised koolitused. Rohkesti on käsitletud ka igapäevaelu korraldamisega seotud teemasid – kuidas ühitada töö- ja pereelu, kuidas saada üle hirmust uute väljakutsete ees. Just grupi heasoovlik ja omakasupüüdmatu toetus on see, mida liikmed eriti hindavad.“ Airika Lainoja: „Meie jaoks on suur rõõm näha, kuidas saame inimesi kokku tuua ja sellega kogukonda tugevdada. Oleme kõik kohaliku elu entusiastid ja tahame, et Mulgimaa päriselt õitseks. Selleks on vaja, et ettevõtjatel läheks hästi, et nende ärid õitseks ja turule tuleks uusi põnevaid tooteid-teenuseid. Kui ettevõtjatel läheb hästi, siis ei taha nad siit oma peredega minema kolida. Pigem loovad siia töökohti juurde ja kutsuvad teisigi siiakanti elama.“

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma