Valgamaa, seenioritöö edendamine kogukonnas
Otepää valla eakad elavad aktiivset seltsielu
Otepää valla eri paigus on eakad nii mullu kui ka tänavu kokku saanud, et uusi asju õppida ja üheskoos elust rõõmu tunda. Projekt „Seenioritöö kogukonnas“ tõi inimesed matkadele, õppepäevadele ja teatrisse – sõlmiti uusi tutvusi, soojendati üles vanu ja saadi tunda, et igaüks on kogukonnas oluline.
Projekti eestvedajad on MTÜ Otepää Külade Ühendus, Sangaste raamatukogu, MTÜ Puka Kogukond ja Nõuni kultuurimaja. „Otepää vallas on aktiivseid naisi, kes seenioritööst huvituvad. Nendega vesteldes avastasime, et kui me igaüks oma kogukonnas eakatele arenguvõimalusi korraldame, siis kulutame selleks üsna palju aega ja energiat. Samas kui teeksime seda koostöös, siis koormus hajub ja jõuame teha palju rohkem,“ meenutab Ivika Nõgel, kuidas projekt alguse sai. Ivika nendib, et lööb seenioritöös kaasa paljuski ka isiklikust motivatsioonist: „Mu 89-aastane ema on paljudest suhtluspartneritest ilma jäänud ja sellega on vähenenud ka põnevus, mida ta väga vajab. Just ema uute kogemuste vajadus on mind kõige enam motiveerinud vabatahtlikuna seenioritöösse panustama.“
Usinad eestvedajad võtsid fookusesse seeniorid Otepää valla neljas piirkonnas: Puka, Sangaste, Nõuni ja Vidrike/Sihva. 2025. aastal laieneti ka Keeni ja Sihva külasse. „Eesmärk on pakkuda eakatele võimalust oma teadmisi täiendada ja leida suhtluskaaslasi,“ selgitab projekti aasta õpiteo konkursile esitanud Riina Kiisler. Ta lisab, et fookus pole ainult teadmiste edasiandmisel, vaid ka eakate sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. „Õpipäevad ja ühistegevused tugevdavad sidusust kogukonnas, vähendavad üksildust ning loovad tugeva toetusvõrgustiku. Eakate omavaheline suhtlus ja koostöö annavad neile taas hääle ning võimaluse olla nähtav ja kuuldav osa kohalikust elust,“ toonitab Riina.
Kui mullu said eakad osa näiteks terviseloengutest, õpireisidest, suveetendusest ja simmanist, siis tänavusse aastasse kavandati kaheksa üritust. Nende seas näiteks kriisiennetuse õppepäev ja matk Vapramäel, ühiskokkamine, õppekäik Sangaste mesinike juurde ja üht-teist muud.
Igal üritusel osaleb keskmiselt 30–40 inimest. Selle taga on kogukonna eestvedajate hoolikas töö: nad tunnevad oma inimesi ja kutsuvad osalejaid sageli isiklikult. „Seenioride eripära on see, et vaid vähestel on e-mail või nutitelefoni kasutamise oskus. Neid tuleb kutsuda telefoni teel või ukse taha minnes,“ tõdeb Ivika. Samuti on kõikidele ettevõtmistele organiseeritud transport ja vajadusel sõidetakse ka teedest kaugemal asuvatesse hajaküladesse, et üritusel osalemisest huvitatud inimestel ei jääks tulemata pelgalt transpordimure tõttu.
Eakate tänulikkus ja rõõm annavad korraldajatele jõudu jätkata. „Eks see on seeniorite ja eriti mu oma ema silmade säramine, mis kõige rohkem rõõmu teeb,“ tunnistab Ivika. Tema sõnul ei ole osalejad kuigi nõudlikud – nad hindavad seda, et keegi nende jaoks midagi korraldab. „Hea näide oli matk, kus meilegi üllatusena sattusime üsna keerulisele rajale. Prouad aitasid teineteist ja pidasid raskustele vastu. Selle asemel, et kurjustada, olid nad õnnelikud, et suutsid nii raske raja läbida,“ meenutab ta.
Milline on projekti „Seenioritöö kogukonnas“ mõju ja kasu kogukonnale?
Riina Kiisler: „Selle tulemusena täienevad projektis osalevate seeniorite teadmised, laieneb suhtlusring, suureneb üldine aktiivsus ning seeläbi paraneb ka vaimne ja füüsiline tervis. Eakate võrgustiku tekkimisel on positiivne mõju ka teiste teemade vaates, näiteks elanike kaitse ja kriisiks valmistumine, rahvatervis ning eakate digioskused. Laiemalt võttes on eakad tänu rohkele vabale ajale oluline alakasutatud ressurss, kes saavad aktiviseerudes tulevikus olla kasulikud oma kogukondadele. Projekt on kergesti kohandatav ka teistele omavalitsustele, mis soovivad süsteemselt arendada eakate õpitegevust ja kogukondlikku sidusust. Tänu läbimõeldud struktuurile ja sidususele teiste valdkondadega võib see saada heaks eeskujuks riiklikul tasandil.“
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
