Valgamaa, Eva Tšepurko

Eva Tšepurko: koolitamine on nagu aedniku töö
 
Haridustehnoloog ja IT-valdkonna koolitaja Eva Tšepurko suudab esmapilgul keerulised digiteemad arusaadavaks muuta ka inimesele, kes digiasjanduses võhik, ja süstida temasse enesekindlust õpingutega toimetulemises.  „Koolitaja olemine on minu jaoks nagu aedniku töö – ma loon tingimused ja toetan, aga kasvamine toimub õppija sees,“ toob Eva võrdluse.
 
Eva on õpetanud mitmes koolis matemaatikat ja arvutiasjandust ning töö meeldis talle väga. Küll aga märkas ta, et tema suhtumine ja õpetamismeetodid erinesid teiste õpetajate omast. „Jagasin alati oma kogemusi ja teadmisi ka kolleegidega ning nii sai minust haridustehnoloog. Mida rohkem koolitasin täiskasvanuid, seda rohkem see mulle rõõmu ja sära silmadesse tõi. Olen kogenud, et koos õppijatega muudan midagi – kas nende elus või isegi maailmas. Koolitajaks juurde õppides ja oma taset tõendades sain lõpuks aru, et ka lastega suhtlesin pigem nagu täiskasvanutega. Nii et tegelikult olen alati olnud rohkem andragoog kui pedagoog,“ muigab Eva.
 
Täiskasvanute koolitaja 6. taseme kutsetunnistusega Eva õpetab nii Valgamaa Kutseõppekeskuses kui ka mujal arvutikasutuse aluseid, e-õppekeskkondi, nutiseadmete kasutamist, Moodle’i, Google Workspace’i ja teiste keskkondade kasutamist. Ta koolitab nii õpetajaid, tugispetsialiste kui ka teisi täiskasvanud õppijaid.
 
Valgamaa Kutseõppekeskuse õpetaja ja täiendkoolituse spetsialist Kaidi Loos toob esile, et Eva eestvedamisel on kutseõppekeskuse õpetajate digioskused paranenud, õppematerjalid muutunud interaktiivsemaks ja digilahendusi kasutatakse rohkem. „Eva ühendab suurepäraselt õpetamisoskuse, digipädevused ja empaatilise suhtlemise. Ta suudab keerulised digiteemad muuta arusaadavaks, eriti algajatele. Tema juhendamisel on mitmed õppijad saanud julguse jätkata haridusteed või leida uus töö. Eva on uuendusmeelne, toetav ja kindel eeskuju täiskasvanute koolitajate kogukonnas,“ kiidab Kaidi.
 
Eva toonitab, et kui töötav inimene tahab pere ja töö kõrvalt midagi juurde õppida või oma oskusi täiendada, väärib ta tõsist toetust. Toetus võib olla erinev: vahel on vaja aidata läbida koolitust individuaalsel õpiteel, vahel pakkuda paindlikkust. Tihti on aga vaja emotsionaalset tuge ja kinnitust, et ta saab hakkama – eriti hetkedel, kui emotsionaalne pinge või muud kohustused segavad koolituse läbimist. „Väga oluline on muredele kiiresti reageerida ja aidata lahendust leida, sest muidu võib motivatsioon kiiresti kaduda. Samas on ka õppijaid, kelle puhul tuleb eriti rõhutada ja tunnustada nende professionaalsust ning teadmiste kõrget taset – see annab neile enesekindlust ja väärtust, et nad on juba oma ala tipud, kes lihtsalt täiustavad end veelgi,“ jagab Eva nippe, kuidas toetada täiskasvanud õppijat.
 
Küsimustele vastab Eva Tšepurko.
 
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Kui koolitada üht ja sama teemat täpselt ühtemoodi, võib see muutuda justkui trammiks või rongiks, mis sõidab ainult mööda kindlaid rööpaid. Mul on vedanud – enamik minu koolitusi on seotud IT-valdkonnaga ja see ala ei seisa kunagi paigal. See omakorda sunnib mind olema paindlik – pigem nagu auto või isegi tõukeratas, mis saab kiiresti manööverdada ja planeerida täiesti uue teekonna.
 
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
See on kindlasti õppijate tagasiside! Kui loen või kuulan tänulikke kommentaare, kui märkan julgust, mida varem ei olnud, või kui kuulen ja näen, et minu koolitatav hakkab ise samal alal koolitusi tegema – see on parim tunne. Eriliselt liigutab, kui keegi kirjutab mulle mitu aastat hiljem, kuidas koolitus teda aitas ning kuidas elu muutus lihtsamaks. See on minu jaoks suurim kompliment! Inimese elu on ajaliselt piiratud – keskmiselt umbes 80 aastat ehk 42 048 000 minutit. Kui minu koolitus on andnud digioskused, mis vabastavad kasvõi 15–20 minutit päevas, et õppija saaks seda aega nautida ja kinkida oma lähedastele, siis see ongi minu töö kõige suurem väärtus.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.


Tean, et minult kui IT-valdkonna koolitajalt oodatakse, et nimetan digioskuseid. Aga tegelikult usun siiralt, et kõigepealt on need suhtlemis- ja kommunikatsioonioskus, kriitilise analüüsi oskus ning loovus.
Suhtlus ja kommunikatsioon. Inimesed kirjutavad aina rohkem, tekstid on lühemad ja valearvamusi tekib rohkem. Elav suhtlus, kus sa kuuled hääletooni, žesti, kehakeelt, aitab vältida arusaamatusi ja toob selgust. Sama oluline osa suhtlusest on ka oskus kuulata ja mõista, mitte ainult vastata. Kui inimene räägib telefoniga, siis ikka tunned, kas ta naeratab või on halvas tujus.
Kriitilise analüüsi oskus. AI hakkab aina rohkem meie eest ülesandeid täitma, aga täiskasvanu peab suutma kriitiliselt mõelda, infot analüüsida ja teha järeldusi. Seda on vaja nii igapäevaelus, küberturvalisuse jaoks kui ka selleks, et mitte lasta end lihtsasti mõjutada.
Loovus. Kui tuleb päev, kus kõik digivahendid ja muud mugavused kasvõi korraks kaovad (ükskõik mis põhjusel), peab inimene loovalt hakkama saama. Loovus tähendab minu jaoks seda, et vaatamata rasketele olukordadele suudab täiskasvanu mõelda kastist välja ja proovida midagi täiesti uut. Et inimese areng ei peatuks, vaid liiguksime ikka edasi.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma