Õppimine kui kogukonna süda – mida Sloveenia meile õpetab?

Jaanika Tappo, Tallinna täiskasvanuhariduse koordinaator, Tallinna Liivalaia raamatukogu juhataja

Mais avanes meil võimalus osaleda Erasmus+ õpirändel Sloveenias, mille fookuses oli täiskasvanuharidus ja kogukonna kaasamine.

Nelja päeva jooksul külastatud organisatsioonid ja sündmused andsid tervikliku pildi ühest olulisest põhimõttest: õppimine ei toimu eraldi süsteemis, vaid elab ja hingab koos kogukonnaga.

See oli kogemus, mis pani mõtlema mitte niivõrd sellele, mida tehakse, vaid kuidas seda tehakse ja kelle jaoks.

Õppimine algab sealt, kus inimesed juba on

Õpirände esimesed kohtumised Slovenska Bistricas ja Slovenska Radečes viisid meid otse keset täiskasvanud õppija kuu sündmusi väiksemates omavalitsustes. Sloveenias ei tähistata õppimist vaikselt või institutsioonide seinte vahel – see tuuakse inimeste sekka. 20. mail tähistatakse üle riigi õppimise paraadi, mis on justkui õppimise olulisust tähistav pidu, kus õpe muutub nähtavaks ja kogukondlikuks kogemuseks.

Slovenska Bistricas toimunud õppepäeval olid tegevused suunatud tervele kogukonnale: lapsed, täiskasvanud ja eakad osalesid ühiselt. Õpiti praktiliste tegevuste kaudu – meisterdamine, massaaž, ohutusalased töötoad ja isegi vaikuse alad, kus sai teadlikult puhata ja taastuda. See mitmekesisus lõi keskkonna, kus igaüks leidis midagi, mis teda kõnetas.

Slovenska Radečes veedetud päeva teises pooles nägime, kuidas õppimine võib vallutada terve linna. Peatänav oli muudetud festivalialaks, kus kogukond ise oli nii korraldaja kui ka osaleja. Inimesed õpetasid seda, mida nad oskavad, ning õppimine toimus loomulikult, suhtluse ja ühise tegutsemise kaudu. Päev lõi tugeva kuuluvustunde ning  arusaama, et õppimine ei ole kohustus, vaid koos olemise viis.

Süsteem, mis toetab

Sloveenia tugevus ei seisne ainult tugevates kogukondades, vaid ka selles, et riik toetab neid väga teadlikult. Sloveenia Täiskasvanuhariduse Instituut (Slovenian Institute of Adult Education) kujundab raamistiku, kommunikatsiooni ja koostöövõrgustiku, mis aitab õppimise sõnumil jõuda kogu ühiskonnani.

Instituudi roll ei ole ainult koordineerida või suunata. Nad loovad tähendust. Nad kujundavad sõnumit, miks õppimine on oluline, kellele see on vajalik ja kuidas selleni jõuda. See tähendab kampaaniaid nii meedias kui ka üle riigi täiskasvanud õppija kuu ja õppimise paraadi raames, materjale, koostööd kohalike tegijatega, aga ka pidevat dialoogi.

Mis eriti silma jäi, oli see, kui inimlikult see kõik toimis. Kuigi tegemist on riikliku tasandi organisatsiooniga, ei mõjunud see kuidagi kauge või bürokraatlikuna. Räägiti päris inimestest, päris muredest ja päris lahendustest. Näiteks sellest, kuidas jõuda inimesteni, kes ei tule ise kunagi õppima, või kuidas muuta õppimine esimeseks sammuks, mitte viimaseks võimaluseks.

Sloveenias tundub, et riiklik süsteem ei seisa kogukonnast eemal, vaid liigub sellega samas rütmis. See annab ka kohalikele tegijatele kindluse – nad ei pea kõike ise välja mõtlema, kuid neil on piisavalt vabadust tegutseda.

Ljubljanas asuv Cene Štupari keskus tõi selle tasakaalu veelgi selgemalt esile. Seal keskendutakse õppijale kui inimesele – tema vajadustele, võimalustele ja tempole. Õppimine on praktiline, toetav ja sageli seotud igapäevaeluga, olgu selleks keeleõpe, digioskused või tööalased pädevused. Keskendutakse väheste oskustega täiskasvanutele, sisserändajatele ja ka noortele, kes ei pruugi osata õigeid valikuid veel teha.

Center Rog – kuidas ruum loob võimalusi

Üheks kõige inspireerivamaks külastuseks oli kindlasti Center Rog Ljubljanas. Tegemist on õpikeskusega, mis on muljetavaldav näide sellest, kuidas linnaruumi saab kasutada õppimise ja arengu toetamiseks.

Endine jalgrattavabrik on omavalitsuse toel põhjalikult renoveeritud ja muudetud kaasaegseks ning mitmekülgseks keskuseks. Säilinud on tööstuslik hõng, kuid see on põimitud tänapäevase arhitektuuri ja nutikate lahendustega. Tulemuseks on keskkond, mis mõjub korraga nii inspireerivalt kui ka ligipääsetavalt.

Center Rogis kohtuvad erinevad maailmad. Seal on töökojad, kus saab tegeleda käsitöö, disaini ja tehnoloogiaga, avatud ruumid koostööks ja õppimiseks, raamatukogu ning pinnad alustavatele ettevõtjatele ja loovatele inimestele. Linnaruumi rikastab keskkond, mis innustab ise looma, katsetama ja arenema.

Õppimine toimub siin loomulikult tegutsemise kaudu. Inimesed ei tule ainult teadmisi saama, vaid neid looma ning teisi aitama ja innustama. Õppimine on osa loovast ja professionaalsest eneseteostusest. See pani mõtlema, kui olulist rolli mängib keskkond õppimisel. Kui ruum kutsub tegutsema, siis inimesed ka tegutsevad.

Noortekeskus – vastutus ja võimalus käivad käsikäes

Õpirände viimane külastus viis meid noortekeskusesse, kus avanes väga selge ja inspireeriv pilt sellest, kuidas noori kaasatakse.

Samuti omavalitsuse toel korda tehtud vana suhkruvabrik on täis inspireerivaid võimalusi 15–29-aastastele noortele. Selleks et noortekeskuse tegevustes aktiivselt osaleda, peavad noored end registreerima liikmetena. Sellega kaasneb ka vastutus – oodatakse, et noored panustaksid vabatahtlikuna, aitaksid tegevusi korraldada ja oleksid kogukonna aktiivsed liikmed.

Samas annab see neile ka väga palju. Noortel on võimalus ise välja pakkuda projekte ja ideid. Kui idee on teostatav, määratakse sellele mentor, kes aitab projekti arendada ning tihti leitakse ka rahastus selle elluviimiseks. Nii saavad noored reaalse kogemuse projektijuhtimisest, koostööst ja vastutuse võtmisest. Lisaks on keskuse töösse kaasatud vabatahtlikud juhendajad ja nõustajad, kes aitavad noortel tänapäeva vaimse tervise kriisi tingimustes tuge leida.

Selline mudel kasvatab iseseisvust ja enesekindlust. Noored ei ole pelgalt osalejad, vaid loojad. Nad õpivad kogemuse kaudu ja see kogemus kandub ka nende edaspidisesse ellu.

Mis on teisiti ja mida võiksime õppida?

Sloveenia ei ole Eestist kardinaalselt erinev, kuid nende lähenemises on mõned olulised nüansid. Õppimine on seal nähtavam, kogukond on aktiivsemalt kaasatud ning mitteformaalne õpe on loomulik osa haridusmaastikust.

Eriti jäi kõlama, et õppimise keskmes ei ole programm ega struktuur, vaid inimene ja tema kogemus. Selle toetamiseks kasutatakse kõiki võimalusi – alates tänavasündmustest kuni loomekeskuste ja noortekeskusteni.

See õpiränne ei andnud valmis vastuseid, kuid pakkus palju mõtteainet. Sloveenia näitas, et õppimine võib olla rõõmus, nähtav ja kogukonda ühendav jõud.

Mõnikord ei pea me tegema suuri muutusi. Piisab sellest, kui loome ruumi – nii füüsilise kui ka mõttelise –, kus inimesed saavad kokku tulla, ideid jagada ning koos õppida.

Õppimine ei alga alati klassiruumist. Sageli algab see lihtsalt kohtumisest.

Täname Sloveenia Täiskasvanuhariduse Instituuti  (Slovenian Institute for Adult Education)

ACS – Slovenian Institute for Adult Education

Õpiränne toimus Erasmus+ programmi rahastamisel töövarjutamise raames ja õpirännet korraldas ETKA Andras täiskasvanuhariduse koordinaatoritele.