EsilehtTULEB JULGEDA TAHTA

TULEB JULGEDA TAHTA

MARJA PAJU, Saaremaa aasta õppija 2007
FIE, massöör

 

Ühel hetkel seisin silmitsi kõige halvaga, mida elul pakkuda on. Asutus, kus tööta-sin, likvideeriti. Jäin üksinda teismelise tütrega. Silmanägemine oli muutunud sedavõrd halvaks, et ei saanud enam ei lugeda ega kirjutada, lisaks tehti mulle mitu seljaoperatsiooni ja asendati puusaliiges. Olin sel hetkel väga raskes madalseisus nii materiaalselt kui ka sotsiaalselt. Tundsin, et midagi peab muutuma ja seda kõike muuta saan vaid mina ise.

Parasjagu olid maakonnas käimas ESF poolt rahastatud Saaremaa Õppekeskuse projekt “Saarte käsitöö edendamine” ja üleriigiline projekt “Puuetega inimeste tööhõive edendamine”. Saaremaa Õppe-keskuse projektis tegin läbi nii vitspunu-tiste kui  ka korvmööbli punumise kooli-tuse, aga tundsin, et see ei ole see töö, mis tooks mulle ja mu tütrele leiva laua-le. Küll aga olen kõiki seal omandatud teadmisi ja oskusi ning oma fantaasiat kasutanud kodu ümberkujundamisel ning saanud nüüdseks endale mõnusa maa-lähedase elamise.

Et puuetega inimestele suunatud projektis oli plaanis leida massaaþikoolitaja, kes oleks nõus pimedate massaaþikoolitust Saaremaal kohapeal läbi viima, jäin oota-ma uut võimalust. Martin Ilvese näol leiduski koolitaja, kes oli nõus pool aastat sõitma Saaremaa vahet ja valmis õpetama inimesi, kellest üks oli täiesti pime ja teised nägemispuudega.

Koolituse käigus sain kinnitust sellele, et kuigi ma ei näe, näevad silmade asemel minu käed. Martin Ilvesel jätkus üllatavalt palju kannatust ja aega, et meile, pime-datele, saaks silmaga nähtav käega katsutavaks. Kogu temast tulenev positiivsus ja minu enda suur soov täide viia oma eluunistus olid need, mis sundisid mind vajaduse korral ka õhtuti ja nädalalõppudel sõitma Kuressaarde. Kuna ma ei näe ei lugeda ega kirjutada, siis tunnis räägitu salvestasin diktofonile ja paberkandjal õppematerjali töötasin läbi tütre abiga. Koolituse lõppedes tegin edukalt ära ka kutseeksami, läbisin veel majanduskoolituse ja praeguseks olen füüsilisest isikust ettevõtja.

Kogu koolitusperiood pani aluse minu elu täiesti uuele etapile. Olen veendunud, et aidatakse neid, kes ka ise ennast aidata tahavad. Lümanda vald andis massaaþi-kabineti jaoks ruumid tasuta, minu koostöö perearstiga on suurepärane, toetust ja tuge kohtan igal sammul.

Julgen ka edasi unistada ja unistusi ellu viia. Et olen oma töös ennast uuesti leid-nud, siis pean ennast kogu aeg ka täiendama: olen käinud Martin Ilvese Massaaþi-kooli juures toimuvatel kursustel ning erinevate spetsialistide juures. Mõne väikse-ma koolituse saan endale aastas ikka lubada ja tean, et sellest ei tõuse tulu mitte ainult mulle, vaid ka inimestele, kes vajavad minu abi. Lisaks annab see võimaluse ka endas midagi uut avastada.

Optimist olen olnud kogu aeg, ka siis, kui oli raske, aga praegu olen ma lihtsalt õnnelik. Teen tööd, mida olen tahtnud kogu aeg teha, saan suhelda erinevate inimestega, mul on võimalik lisaks õpitule ennast alati täiendada, minu töö vajalik-kusest ja kasulikkusest räägib asjaolu, et pean inimesi massaaþile registreerima, sest on tekkinud järjekorrad. Lisaks on mul mõnus ja hubane väike kodu, mu tütrel läheb koolis hästi, peale mõlema silma operatsiooni on nägemine mõnevõrra parem.

Olen suutnud endale ja teistele tõestada, et puue ei ole takistus ega õigustus, et mitte õppida ja tavaeluga toime tulla.

Ja kõik sai alguse sellest, et tahtsin julgeda proovida teistmoodi elustiili. Tahtsin julgeda ja proovisin, tänu sellele leidsin endas täiesti uue Marja Paju ja mulle meeldib ta hoopis rohkem kui vana. Kokkuvõtteks võin öelda, et raha on elus väga oluline, aga on asju, mis kaaluvad selle üle. See on tunne, et ma julgesin hoolimata