Terje Rosar, Järvamaa

Uus töö viis 40 aasta järel tagasi kooli

Tervise tõttu senisest tööst loobunud Terje Rosar (57) avastas uut ametit otsides, et tegevusjuhendajaks saamiseks tuleb tal ligi 40 aasta järel uuesti kooli minna.

Terje oli põhikooli lõpetanud 1984. aastal ja kaks aastat hiljem õppinud kokaks. Kui senist tööd polnud tervise tõttu enam võimalik teha, tuli leida midagi uut. Uue ametiga kaasnes aga nõue omandada keskharidus. Nii astus Terje Järvamaa Rakendusliku Kolledži mittestatsionaarsesse õppesse.

„Kooli tagasi minek oli minule nagu tundmatus kohas vette hüppamine,“ kirjeldab Terje. Neljakümne aastaga oli kunagi õpitu suuresti ununenud ja ka haridussüsteem muutunud. Kõige hirmsamad olid esimesed kolm kuud. „Magamata ööd ja mõte, et ma ei oska midagi,“ meenutab ta.

Alla anda Terje siiski ei tahtnud. Järje peale aitasid õpetajad, pere, tööandja ja klassikaaslased. Eriti tänulik on ta matemaatikaõpetajale, kes leidis aega teda eraldi aidata. Õpetajate hinnangul muutus Terje õpingute jooksul järjest kindlamaks ja teadlikumaks õppijaks ning viimasel aastal tegi ta palju iseseisvat lisatööd.

Praegu töötab Terje MTÜ-s Meie tegevusjuhendajana. Paindlik tööandja on aidanud tööd ja kooli ühendada, kuid kõige rohkem kannatas Terje sõnul kodune elu – suur osa õhtutest kulus õppimisele. Toeks oli abikaasa, kes aitas koduste tegemistega.

Terjel mõlgub peas mõte praeguse töö suunal ka edasi õppida, kuid kiirustada ta ei taha. „Soovin esmalt veidi hinge tõmmata ja siis vaadata, milline võiks olla järgmine samm,“ avaldab Terje edasised plaanid.

Küsimustele vastab Terje Rosar.

Mida õppimine teie elus muutis?

Õppimine sundis mind mugavustsoonist välja tulema. Sain palju uusi teadmisi ja korraliku mälutreeningu, mis parandab igati enesetunnet.

Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?

Pigem on õppimine olnud iseendale tõestamine, et suudan ja saan hakkama, kui vaeva näen – sihikindlus viib lõpuks sihile. Enesekindlust on mul nüüd tunduvalt rohkem.

Loo autor: Tanel Raig