Tartumaa, Promens Rõngu AS

Promens Rõngu kujundab õppimisest töökultuuri osa

Mõne aasta eest otsustas auto- ja elektroonikatööstustele plastist pakkelahendusi ja plasttooteid valmistav Promens Rõngu oma koolitus- ja arengusüsteemi teadlikult ümber kujundada. Eesmärk oli muuta õppimine ettevõttes järjepidevaks ja loomulikuks osaks tööst.

Praeguseks on selle muutuse üks nähtavamaid tulemusi mentorprogramm, iganädalased Koolituste Kolmapäevad ning siht pakkuda igale töötajale vähemalt 40 tundi koolitust aastas.„Õppimine ei ole enam midagi, mida tehakse vajaduse korral, vaid sellest on saanud loomulik osa meie töökultuurist,“ ütleb paarisaja töötajaga Promens Rõngu personalipartner Merike Mätas.

Teadlik muutus sai alguse paar aastat tagasi

Tema sõnul oli koolitus- ja arengusüsteemi muutus teadlik ning strateegiline otsus. Toona juhtis Promens Rõngut Ülle Susi, kes väärtustas coach’ivat juhtimist ja regulaarseid üks-ühele vestlusi. Nii hakati töötajate arengut vaatama senisest süsteemsemalt ja kujundama kultuuri, kus coaching ja õppimine on igapäevatöö loomulik osa.

Kui Merike Mätas 2023. aasta lõpus ettevõttega liitus, sai üheks tema ülesandeks mentorprogrammi ülesehitamine. Algus polnud päris lihtne – mõiste „mentor“ oli paljudele uus ja tekitas ka kõhklusi. Esimesse programmi kutsuti kaheksa tootmisoperaatorit ja Mätas innustas neid osalema individuaalsete vestluste kaudu. „Esimese grupi kogemus kujunes aga sedavõrd positiivseks, et järgmisesse gruppi oli soovijaid juba rohkem, kui vastu võtta saime,“ meenutab ta.

Nüüd tegutseb Promens Rõngus aktiivselt juba mitukümmend mentorit ja mentorprogrammist on saanud oluline osa ettevõtte kultuurist. Igal reedel toimub vahetuses töötavatele mentoritele Mentorite Meistriklass ja igal aastal kaasatakse programmi uusi osalejaid.

Õppimine toimub töö käigus ja koos kolleegidega

Promens Rõngu eesmärk on võimaldada igale töötajale aastas vähemalt 40 tundi koolitusi. Valikus on nii erialased teemad kui ka üldpädevused, näiteks ohutu tööelu, suhtlemine, koostöö, juhtimine, keeleoskus, keskkonnateadlikkus ja enesejuhtimine.

Üks ettevõtte omanäolisemaid õppimisvõimalusi on iganädalane 30-minutiline Koolituste Kolmapäev. Seal jagavad teadmisi erinevate meeskondade töötajad, et paremini mõista kolleegide rolle, vastutust ja tööga seotud väljakutseid. Räägitakse nii tootmisest ja kvaliteedist kui ka näiteks küberturvalisusest ja juhtimisest. „Kui teame, millega tegelevad kvaliteeditiim, tootmine, tehnika, logistika, projektitiim, IT või kontor, oskame teha paremat koostööd ning näha oma töö mõju kogu ettevõtte tulemustele,“ selgitab Merike Mätas.

Koolitused ei ole siiski kivisse raiutud. Kui tootmises tekib ootamatu ohutus- või kvaliteediprobleem, võib just see teema muuta kogu päeva koolituskava. Kõik Koolituste Kolmapäeva ettekanded salvestatakse ja säilitatakse ettevõtte koolitusraamatukogus. Edaspidi soovitakse kasutada ka tehisintellekti võimalusi, et muuta salvestatud teadmised kättesaadavaks SAPA grupi teistele ettevõtetele üle maailma.

Õppimiseks tuleb leida võimalus ka tootmisliini kõrvalt

Õppijasõbralikkus ei tähenda Promens Rõngus ainult seda, et koolitused on olemas. Tootmisettevõttes tuleb töötajaile leida ka praktiline võimalus koolitusel osaleda. Seetõttu teevad tootmisjuhid, planeerijad, vahetusevanemad ja tiimijuhid koostööd, et korraldada asendused nii, et inimene saab õppida ja tootmine samal ajal toimida. See on Merike Mätase hinnangul hea näide sellest, et õppimiskultuuri ei loo üksnes personaliosakond. „Personalimeeskond saab olla eestvedaja, kuid tulemused sünnivad ainult koostöös.“

Mätase sõnul on õppimise tulemusel kõige suurem muutus toimunud inimeste mõtteviisis. Töötajad julgevad rohkem küsida ja oma teadmisi jagada ning võtavad suuremat vastutust nii enda kui ka meeskonna arengu eest. „Kui inimene on valmis õppima, teadmisi jagama ja koostööd tegema, areneb meeskond. Kui muutub meeskond, areneb ettevõte,“ võtab Merike Mätas õppimiskultuuri mõtte kokku.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma