Tartumaa, Äksi raamatuklubi
Äksis arutletakse raamatute üle nii basseinis kui ka matkarajal
Äksi raamatuklubi Tolstõi Toi on omaalgatuslik liikumine, mis on koos käinud viis aastat. Iga kuu saadakse kokku ja arutatakse loetud raamatu üle, vürtsi lisab asjaolu, et klubiliste kohtumispaik võib olla pea sama põnev nagu raamat, mida arutama on tuldud.
Raamatuklubi idee sünni juures olnud Tiina Tambaum meenutab, et mõte luua raamatuklubi tekkis tema sõbral Kajal filmist „Jane Austeni raamatuklubi“. Tiina aga oli Glasgow’s elades mitu korda osalenud sealse Cathcart Book Groupi kogunemisel. „See, kuidas nad raamatutest vestlesid, mida tähele panid, kui lai oli nende silmaring, avaldas mulle sügavat muljet. Nii juhtuski, et kui Kaja hakkas rääkima telekas nähtud filmist, jooksid otsad kokku. Otsustasime tuttavad kokku kutsuda ja raamatuklubi teha,“ muljetab Tiina.
Esialgu oli klubiliikmeid viis, aasta pärast juba 11. Siis otsustati, et klubil suuremaks kasvada ei lasta, sest muidu ei saa raamatu üle arutledes kõik piisavat rääkida. Arutelud toimuvad kord kuus, seejuures valitakse käsitlemisele tulev teos demokraatlikult. „Klubilised loosivad järjekorra, mille alusel igaüks saab võimaluse valida raamatu iseenda huvi ja maitse järgi. Raamatu soovitaja otsustab ka selle, kus arutelu toimub. Nii on teost arutatud basseinis, matkarajal, pargis ja klubiliste kodudes,“ kirjeldab Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa. Kuigi klubilisi on vaid 11, saavad raamatuklubi Facebooki lehe kaudu raamatutest ja neist sündinud mõtetest-muljetest osa ka need, kes klubi liikmeskonda ei kuulu. Nii saabki naljaga pooleks öelda, et Äksi raamatuklubi on läbinisti viieline: 5 aastat tegutsemist, 50 raamatut loetud-arutatud, 500 jälgijat Facebookis.
Tiina toob välja, et raamatuklubi tegevusel on palju suurem kasutegur kui lihtsalt raamatute lugemine. „Õpime üksteiselt, sest me oleme erinevad inimesed eri elukogemuse ja ametitega. Üks ja seesama tekst tekitab just seetõttu inimestel erinevad seosed ja see rikastab. Eneseväljendusvõime areneb samuti, sest kodus raamatuid lugedes ei pea oma arvamust ja mõtteid sõnadega väljendama,“ põhjendab Tiina.
Hele lisab, et klubi põhimõte – igaüks saab valida raamatu – loob liikmetele olukorra, kus nad loevad ka selliseid autoreid ja žanre, milleni nad üksi ei jõuaks. Samuti toob Hele välja, et klubi tegevus on suunatud ka väljapoole. Nelja raamatut on arutatud koos teose autoriga, korraldatud on kohtumisi teiste raamatuklubidega (Elva, Kõrveküla, Glagsow), kolmel korral on käidud teose jälgedes välisreisil („Toledo juuditar“, „Glasgow on parem kui Edinburgh“, „Karutapja“). Sügisel minnakse Jyväskylä raamatumessile ja plaan on ka seal kohtuda kohaliku raamatuklubiga.
Selle aasta aprillis korraldati ka esimene ühine raamatuarutelu Lähte Ühisgümnaasiumi 8. klassi noortega, et kirjanduse tunnis jagada mõtteid William Goldingu romaani „Kärbeste jumal“ üle. Hele kinnitab, et selline põlvkondadevaheline õppimine tundus kõikidele osalistele arendav ja värskendav ning juba on septembriks kokku lepitud uus ühine raamat – Margus Karu „Nullpunkt“.
Milline on Äksi raamatuklubi mõju ja kasu kohalikule kogukonnale?
Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: „Raamatuklubi on inimeste arengut ja kuuluvustunnet toetav regulaarne tegevus, mis ei nõua eelarvet ega ruume. Äksi raamatuklubi on innustanud inimesi lugema ja loetu üle arvamust avaldama, seega on nende tegevus suunanud inimesi mõtlema. Klubi demokraatlikud tegevuspõhimõtted näitavad, kuidas korraldada ressursipõhist kogukonnatööd – tegevust, kus kõik saavad olla otsustajad, kõiki aktsepteeritakse tegijatena, keegi ei ole passiivne, kelleltki ei oodata liiga palju. Kindlasti on Äksi raamatuklubi olnud eeskujuks Tartu maakonnas, aga ka mujal kohalike raamatuklubide käimalükkamiseks. Näiteks Lähtel asutati raamatuklubi 2025. aasta kevadel, Kõrvekülas kaks aastat tagasi.“
