Tartu koolitajate klubi kümneaastane!

Eda Anton, Tartu koolitajate klubi eestvedaja

Miks klubi sai alguse Tartus?

Tartu on  hariduslinn ja heade mõtete linn ning siin on elukestva õppe mõtteviis leidnud kindla koha. Tartus on täiskasvanutele palju koolitusvõimalusi, samuti koolitajaid. Oluline on põhimõte, et teiste õpetamiseks peab ise pidevalt õppima. Tähtis on koolitajate professionaalne areng ja omavaheline koostöö.

Kuidas klubi alguse sai?

Eelnevast tulenevalt tekkis Marika Kaasikul, Sigrid Aruväljal ja minul 2015. aastal idee kutsuda koolitajad kokku ning käia välja mõte asutada täiskasvanute koolitajate klubi. Enne  olime  ideed tutvustanud  ETKA Andrases, mille liikmed me olime. Andras oli kohe nõus ideed toetama.

Nii kutsusimegi 2015. aasta septembri lõpus koolitajad kokku. Kohale tuli umbes 40 inimest, esimese loengu pidas psühholoog Tõnu Lehtsaar. Loengu lõppedes tutvustasime ideed, klubi tegutsemise põhimõtteid ja küsisime, kes on valmis osalema. Enamus osavõtjatest oli nõus klubiga liituma.

Tegelikult ei olnudki see klubile esmakordne algus, vaid juba teine tulemine. Kui töötasin aastatel 1995–2002 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnas, siis toimusid Tartu Õppekeskuses täiskasvanutele mõeldud kursused, mida viisid läbi erinevad koolitajad. Elukestva õppe põhimõtte järgimine oli muutunud hädavajalikuks ning koolitajad vajasid teadmisi ja oskusi täiskasvanute õpetamiseks. Nii moodustasime koos sotsioloog Jüri Ginteriga õppekeskuse lektoritest nn koolitajate klubi, kuhu 2001. aastal kuulus 37 liiget. Koolitajad olid professorid Ülo Vooglaid, Talvi Märja, Larissa Jõgi, samuti Merle Lõhmus jt. See klubi tegutses umbes kolm aastat ja seda toetas Tartu Linnavalitsus.

Mis on toimunud kümne aasta  jooksul?

Klubi eesmärgid on:

1. Koolitaja kutse propageerimine.

Klubis osalevad nii kutsega koolitajad kui ka need, kes valmistuvad kutset saama. Pidevaid osalejaid on olnud 20, aga kord-paar kohalkäijaid on olnud üle 40.

• Koolitajate professionaalsuse arendamine.

Klubis käsitletavad teemad on enamasti suunatud just koolitajate kompetentside tõstmisele ja arendamisele. Oleme tegelenud digipädevuste arendamisega, AI kasutamisega koolituses, tutvustanud mitmesuguseid õpetamismeetodeid, kohtunud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega.

• Koolitajate koostöö edendamine.

Kuigi klubisse kuulujad on omavahel konkurendid, on nad saanud klubist ideid, leidnud vastastikku koolitajaid jne. Koostöös oleme teinud ettepanekuid nii täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks kui ka kutsestandardi uuendamiseks, samuti koolitajate kompetentside hindamiseks jne.

Kindlat plaani käsitletavate teemade kohta ei ole meil olnud, vaid teemad on sündinud elust enesest. Koolitajad on olnud klubi liikmed, mõnel korral oleme kutsunud tarku inimesi väljastpoolt klubi, et saada teadmisi ja infot ning olla kursis ühiskonnas toimuvate muutustega.

TÕN-il osalemine ja tunnustamine

Oleme panustanud täiskasvanud õppija nädala (TÕN) korraldamisse. Üks traditsioon on olnud klubisse kuuluvate koolitajate tunnustamine TÕN-i raames. Nii oleme esitanud tunnustamiseks Tiina Leoski, Ülle Mugu, Veiko Hani, Anu Vaageni ja Raili Laasi.

Tänu kellele on klubi püsinud?

Oleme väga tänulikud ETKA Andrasele, kes aastate vältel on meid toetanud Euroopa Sotsiaalfondist. Vaatamata vahepealsele toetuse puudumisele otsustasime ikkagi klubi tegevust jätkata. Seda tänu klubis osalevatele  koolituskeskustele, kes pakkusid nii oma ruume kui ka hoolitsesid kohvipauside eest. Tänan Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumit, koolituskeskusi Idee Turg ja Reiting.

Elukestva õppe puu on juured sügavale ajanud ja meie tegevus jätkub seni, kuni klubisse kuuluvatel koolitajatel on rõõm kokkusaamistest.