Tallinn, Elisa Eesti AS
Elisa loob keskkonda, kus õppimine on elustiil
Elisa Eesti jaoks tähendab õppijasõbralikkus eelkõige keskkonna loomist, kus töötajal on võimalik pidevalt areneda, uusi oskusi omandada ja õpitut igapäevatöös rakendada. Seejuures peetakse oluliseks nii formaalset õpet ja koolitusi kui ka õppimist töö käigus ning kolleegidelt.
Elisas töötab ligi 1000 inimest, neist umbes 860 Tallinnas. Ettevõtte personaliarendusjuhi Mari-Liis Esinurme sõnul on töötajate areng teadlikult toetatud juba nende teekonna algusest peale. Uue kolleegi sisseelamisprogramm on üles ehitatud vastavalt ametiprofiilile ja vajalikud teadmised jõuavad töötajani just sellel ajal, kui neid vaja on.
Õppimisvõimalusi jagub igale maitsele
„Üks meie personaliarenduse valdkonna eesmärke on see, et õppimine oleks igapäevatöö loomulik osa ja elustiil. Arendame teadlikult juhtimispraktikaid ning tööviise ja -keskkonda, mis toetab töötaja soovi õppida ja areneda, katsetamist ning vigadest ja edust õppimist. Kuid igaühe areng on tema isiklik otsus ja vastutus,“ rõhutab Esinurm.
Arengule suunatud mõtteviisi edendamist toetavad nii juhid, kes arutavad töötajatega nende arengut regulaarsetel vestlustel, kui ka personaliarendustiim, kes aitab juhtidel koolitusplaane läbi mõelda ja ellu viia. Oluline on ka paindlikkus – õppimiseks antakse aega ja kasutada saab mitmesuguseid õppeformaate.
Elisa töötajatel on võimalik osaleda sise- ja väliskoolitustel, konverentsidel ning rahvusvahelistes programmides, kasutada Coursera e-õppeplatvormi ja ettevõtte Coursy keskkonda ning õppida mängustatud meetodite abil. Ühtlasi saab osa võtta töötubadest, coaching’ust ja mentorprogrammidest. Samuti on kaks korda aastas võimalik kandideerida stipendiumile, millega toetatakse kutse-, kõrg- või doktoriõppes õppijaid või mikrokraadi programmis osalejaid. Kandideerimisel on oluline näidata, kuidas õpitav eriala toetab töötaja, meeskonna või kogu Elisa arengut.
Teadmised liiguvad inimeselt inimesele
Elisas ei peeta õppimiseks ainult kursustel või koolis käimist. Vähemalt sama tähtis on töö käigus õppimine – olgu siis tegemist uute ülesannete võtmise, koostöö või kogemuste jagamisega. Näiteks on paljudes valdkondades juhtrühmad broneerinud kalendrisse iganädalase aja kogemuste jagamiseks, lisaks toimuvad valdkondadeülesed kohtumised ja ühised arutelupäevad. Tegutseb ka sisekoolitajate kogukond, kus jagatakse parimaid praktikaid ja teadmisi.
Oluline õppimise koht on ka projektide järel toimuvates retrospektiivides. Seal vaadatakse üle, mis läks hästi, mida võiks teha teisiti ja milliseid õppetunde saab edaspidi kasutada. Nii jõuab õppimine otse tööviiside ja protsesside arendamisse.
Sellise korralduse tulemuslikkus paistab välja ka töötajate tagasisidest. Pühendumusuuringus on küsimuse „Mul on Elisas head võimalused õppimiseks ja arenguks“ tulemus olnud kahel viimasel poolaastal vastavalt 91 ja 90 punkti 100-st.
Üks Elisa strateegiline fookus on juhtide arendamine. Selleks loodi 2024. aastal koostöös Estonian Business Schooliga Elisa Juhtide Akadeemia, mille programmid on suunatud kolme eri tasandi juhtidele: juhtide juhid, spetsialistide juhid ning müügi- ja teenindusjuhid. Samuti panustatakse tehisintellekti õppimisse ja selle integreerimisse tööprotsessidesse.
Õppimine algab juba enne tööle asumist
Elisa jagab oma teadmisi ka väljaspool organisatsiooni. Ettevõte teeb koostööd õppeasutuste ja teiste organisatsioonidega, osaleb algatuses Tagasi Kooli ning pakub juhendatud ja tasustatud praktikavõimalusi. Praktikante kaasatakse päris tööülesannetesse ja neile määratakse juhendaja, kes toetab nende arengut ja annab tagasisidet. Samuti on huvilistel võimalik tulla töövarjuks või koolidel õppekäigule, et näha lähemalt, milliseid rolle ja töövõimalusi tänapäevane tehnoloogiaettevõte pakub.
„Kokkuvõttes aitab õppimise süsteemne toetamine meil organisatsioonina kiiremini kohaneda, uusi lahendusi kasutusele võtta ja muutusi edukalt ellu viia,“ võtab Mari-Liis Esinurm õppimisest sündiva kasu kokku.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
