Täiskasvanute gümnaasiumide tööst eriolukorras
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on alates 16. märtsist kõik koolid üle viidud distantsõppele. Oleme eriolukorras esimest korda ja ühtviisi on õpipoisi rollis õpilased, õpetajad ja koolijuhid. Kui hästi on TGd distantsõppega hakkama saanud? Kuidas eriolukorras tõhusalt õpetada ja õppida? Mida positiivset kriisist kaasa võtta?
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Ly Kallas:
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis on olemas e-õppe osakond juba seitsmendat aastat, seega oli kooli õppetöö üleminek distantsõppele sujuv. Koolil on olemas e-õppe osakonnale loodud e-õppematerjalid ja õppetöö e-õppeosakonnas toimub peamiselt õpikeskkonna Moodle kaudu. Õppematerjale ja õpikeskkonda saame praeguses olukorras kasutada ka teiste osakondade õppetöö läbiviimisel. Toimuvad veebitunnid ja -konsultatsioonid õppijate toetamiseks nii individuaalselt kui ka grupis.
Täiskasvanute gümnaasiumis õpivad peamiselt vanemad õppijad, kes on motiveeritud, ennastjuhtivad ja valmis iseseisvaks õppimiseks, seega on kogu kooli üleminek distantsõppele sujunud suuremate probleemideta. Kool pakub õppijatele ELi projekti “Teisel ringil targaks Saaremaal II” raames veebiseminaril “Enesemotivatsioon eriolukorras. Praktilised suunised ajaplaneerimiseks ja enesemotiveerimiseks” osalemise võimalust. See toetab ja motiveerib õppijaid praeguses olukorras.
Õppijad on mõistvad ja saavad aru, et antud olukord on ajutine.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Mall Kõiv:
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on rakendanud distantsõpet (e-õppevormi) alates 2014. aastast. Seega eriolukorra kehtestamine suuri muutusi kaasa ei toonud. Varem õppetundides kohal käinud õpilased pidid liituma distantsõppega. Juurdepääs e-õppele on avatud 24/7, mis võimaldab valida sobiva õppimise tempo. Õpilastel on õppematerjalid ja vajalik info alati kättesaadav. Selleks, et omaette õppides motivatsioon ära ei kaoks, on kool taganud õppenõustamise, tehnilise abi.
Õpetajatel on distantsõppe tõttu suurem töökoormus, kuid õppetööd saab jagada ühtlaselt õppeperioodiks. Paindlikkus ongi e-õppes võtmetähendusega. Koolipere on saanud kasuliku kogemuse võrra rikkamaks.Me kõik õpime ennast ja teisi paremini tundma, paneme proovile oskuse ja tahtmise teistsugustes oludes hakkama saada.
Oleme positiivsed ja optimistlikud.
Valga Kaugõppegümnaasiumi direktor Airi Mägi:
Valga Kaugõppegümnaasiumis on distantsõpe sujunud ootuspäraselt. Selline õpe pole meie õpetajatele võõras, sest juba kaks aastat toimetavad nad e-õppe keskkonnas Moodle.Loomulikult on ka neid õpilasi, kes on alamotiveeritud ja hoiduvad õppetööst eemale, ehk ei vasta kirjadele, ei esita töid jne. Aga lugedes uudiseid, siis see, et osa õpilasi on jäänud “kadunuks”, on murekoht ka teistes koolides. Nende õpilaste andmed on esitatud vallavalitsusele ja loomulikult tegelevad nende õpilastega ka meie kooli tugispetsialistid.
Eriolukorras tõhusalt õpetamiseks on vaja nüüdisaegset arvutit, kaamerat ja loomulikult kiiret püsivat internetti, mis on meie kooli õpetajatele ja tugispetsialistidele ka tagatud. Puudust tunnevad õpetajad printeri järele. Oleme pakkunud võimalust tulla kooli töid printima. Alguses tekkis õpetajatel küsimusi erinevate keskkondade kohta, mida ja kui palju kasutama hakata või kuhu õpilased õppima suunata. Praeguseks on kõik õpetajad leidnud oma viisi, kuidas õppetööd läbi viia.
Meie koolis toimuvad iganädalased juhtkonna ja õpetajate ning ka valla õppeasutuste juhtide kohtumised e-keskkonnas. Direktorina olen püüdnud kooli töötajaid toetada ka neile helistades, et nad saaksid lihtsalt suhelda. Helistamise korral tuleb muidugi varuda aega, sest kõned võivad venida väga pikkadeks, kuna peale töömurede ja -rõõmude soovivad töötajad jagada ka isiklikke muresid ning rõõme.
Distantsõppel on vaja õpilastel suuremat õppedistsipliini ja enesekontrolli. Kooli soovitus õpilastele oli koostada kindel päevakava, suhelda õpetajate, tugispetsialistide ja kaasõpilastega, mitte jääda õppimisel üksi. Hea on töötada/õppida kodus, aga ei saa unustada ka liikumispause õppetöö kestel. Soovitasime aeg-ajalt teha mõne virgutus- või venitusharjutuse, samuti vähemalt tunnise aktiivse liikumispausi õues.Positiivne on see, et saab töötada ja õppida kodust väljumata – interneti teel on võimalik ajada veel rohkem asju, kui me seda enne ette kujutasime. Õpilased peavad rohkem ennast distsiplineerima ja ehk saadakse ka aru, kui hea ja oluline on ikka koolis õppimine koos õpetajaga, reaalajas.
Distantsõpe ja kaugtöö ei tundugi tulevikuvaates enam nii kauge ega võimatu.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Vello Kübar:
Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis on gümnaasiumiharidust omandatud e-õppe vormis alates 2014. aastast. Tänavu lõpetab neljas lend. Eriolukorras rakendasime e-klasside õppetöö organiseerimise kogemusi ka teistele klassidele.Õppetöö toimub peamiselt keskkonnas Moodle. Kasutatakse videotunde, mis toimuvad Skype’i ja Zoomi vahendusel, lisandunud on Google Meet. Materjalide ja tagasiside andmiseks kasutavad õpetajad eKooli, Opiqut, Facebooki, e-koolikotti, YouTube’i.
Õpetaja digioskused ja nende kasutamine on muutunud äärmiselt aktuaalseks ning arusaam nende kasutamise vajalikkusest on paratamatu reaalsus.Jätkub tavapärane õppetegevus, kuid harjumist vajab, et kogu õppetöö ja vajalikud materjalid on internetis. Madala motivatsiooniga õpilased ja õppetöös mitteosalejad on samad, kes olid enne eriolukorda. Klassijuhatajad ja sotsiaalpedagoog püüavad õpilasi motiveerida iga päev. Suurenenud on eriolukorras sotsiaalpedagoogi töö, et nõustada õpilasi, kellel on probleeme kodus/perekonnas.
Eriolukord on meid inimestena ja meie tegemisi kindlasti muutnud, kuid see tuleb edaspidises elus nii õpetamisel kui ka õppimisel kasuks. Ehk oskame rohkem näha ja väärtustada seni enesestmõistetavaks peetut või tähelepanu alt väljajäänut. Igas keerulises olukorras peitub ka midagi positiivset. Elu läheb edasi ja me väljume sellest kriisist varem või hiljem ühe hindamatu õppetunni ning väärtuslike kogemuste ja oskuste võrra rikkamana.Distantsõppes avaldub hästi noore inimese enesejuhtimise võimekus ja motivatsioon, seniste oskuste ja teadmiste iseseisev rakendamine, loomingulisus ning kindlasti vastutuse võtmine ja mõtestatud abi küsimine hätta jäädes. Õpilased õpivad iseseisvalt kasutama abimaterjale, otsima korrektset ja õiget informatsiooni, areneb uurimuslik õpe. See tähendab, et millestki aru saamiseks ei piisa ju ainult kuulmisest ega nägemisest, vaid peab ise uurima, käed külge panema ja läbi tegema.
“Elu tähtsamaid õppetunde ei saa õpetada (koolis), neid saab õppida ainult reaalses elus.” (Peter Gray)