EsilehtTäiskasvanuharidus Taanis: õppimine on elu, mitte töö jaoks

Täiskasvanuharidus Taanis: õppimine on elu, mitte töö jaoks

Maakondade täiskasvanuhariduse võrgustiku liikmed käisid 23.–25. augustil õppereisil Taani pealinnas Kopenhaagenis.

Lühikesel, kuid väga sisukal õppereisil oli fookuses kaks teemat. Esiteks tutvusime Taani haridussüsteemi ja eelkõige madalama haridustasemega täiskasvanud õppijatele õppimisvõimaluste pakkumisega. Teiseks viisime end kurssi mitteformaalse täiskasvanuhariduse korraldusega, sh Grundtvigi õpetusest lähtuva rahvaharidusega (folkeoplysnung), mida meie giid tõlkis südantsoojendavalt „rahvavalgustuseks“. 
Taanis on täiskasvanuhariduse märksõnad vaba haridus kõikidele ja võrdsed võimalused sõltumata sotsiaalsest taustast. Täiskasvanuhariduse põhifunktsioon on anda täiskasvanutele võimalus aktiivselt osaleda Taani demokraatlikus ühiskonnas. Nii põhineb täiskasvanuharidus õppijate aktiivsel osalusel ja õpetaja võimel tugineda õppijate kogemustele. 

Täiskasvanuharidus jaguneb järgnevalt: 

  • mitteformaalne täiskasvanuharidus, mis tugineb haridusteadlase Nikolai Grundtvigi traditsioonidele ja keskendub individuaalsele valikule. Õpitakse valdavalt vabaühendustes, õpitulemusi ei hinnata ja eksameid pole.
  • formaalne täiskasvanuharidus, mis hõlmab nii kutse- kui ka üldist täiskasvanuharidust ja lõpeb ametlike eksamitega. Õppimine ja õpetamine on siiski inspireeritud Grundtvigi ideest, et õpetaja ja õppija on võrdsed partnerid.

Hariduspoliitika kujundamise eest vastutavad Taanis Laste- ja Haridusministeerium, Kõrgharidus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium. Näiteks täiskasvanute mitteformaalharidus on Kultuuriministeeriumi haldusalas ja rändetaustaga inimestele suunatud integratsiooniprogrammi (IGU) pakub Immigratsiooni- ja Integratsiooniministeerium. 
Madala haridustasemega täiskasvanutel on võimalik põhi- ja üldkeskharidust omandada täiskasvanuhariduse keskustes (VUC). Need on iseseisvad institutsioonid, kes ise nimetavad end isemajandavateks, kuid tegelikult rahastavad neid siiski valdavalt riik ja kohalikud omavalitsused. Kuni 20% oma eelarvest peavad nad ise finantseerima, pakkudes tasulisi haridusprogramme. 
Täiskasvanutele mõeldud mitmesuguste programmide paljusus tekitas meis, kes me nende süsteemiga tuttavad pole, lausa segadust: AMU, AVU, FVU, FGU, HF jt. 

Võimalused täiskasvanutele:

  • üldine täiskasvanuhariduse programm AVU, mille läbimisel omandatud haridustase on võrdsustatud noorte 9-klassilise põhihariduse ja 10. klassi läbimisega, alustamiseks peab olema vähemalt 25-aastane;
  • kõrgemateks eksamiteks ettevalmistav HF programm, mis on võrdsustatud üldkeskhariduse 11. ja 12. klassiga ning lõpeb üldkeskhariduse omandamisega;
  • tasemehariduses osalemiseks ettevalmistavad FVU kursused on 5.–6. klassi tasemel, kus rõhuasetus on põhioskuste omandamisel: kirjaoskus, arvutusoskus, võõrkeeleoskus, arvutioskus; 
  • põhihariduses osalemise FVU programm – põhihariduse pooleli jätnud kuni 25-aastastele;
  • täiendavad eksamiteks ettevalmistavad GS kursused üldkeskhariduse tasemel;
  • spetsiaalsed programmid lugemis- ja kirjutamisraskustega inimestele;
  • AMU tööturuprogrammid – ca 3200 erinevat kursust kestusega üks päev kuni kuus nädalat tööalaseks täiend- ja ümberõppeks, mida saab ka kombineerida, et nii omandada kindel erialane pädevus. 

Kõik võimalused ei ole tasuta, paljudel tegevustel on väike osalustasu.
Arvestada tuleb, et Taani rahvaarv on 5,8 miljonit ja riigis on palju rändetaustaga inimesi, kes moodustavad olulise osa pakutavate programmide sihtrühmast. Siiski on ka nn põlistaanlasi, kel on hariduse omandamine pooleli jäänud – näiteks üha suureneb vaimse tervise probleemidega inimeste hulk. Riigis on käimas põhihariduse reform, sest varem said paljud põhihariduse tunnistuse, omamata tegelikult sellele vastavaid teadmisi ja oskusi.
Jõupingutusi õppijate leidmiseks ja õppesse toomiseks teevad kohalikud omavalitsused (praegu on neid Taanis 98), erinevad täiskasvanuhariduse keskused ja noorte puhul ka noorsootööasutused. Vastutus haridustee katkestanud noorte eest on kohalikel omavalitsustel. Loodud on riiklik andmebaas, nii et noor ei saa elukohta vahetades n-ö kaduma minna.
Vastutuse võtavad ka koolid, näiteks on õpetajatel kohustus kohe õppijatega ühendust võtta, kui nad tunnist puuduvad. 
Täiskasvanud õppijate väljalangevus on ca 30%, kuid paljud pöörduvad mõne aja pärast siiski õppesse tagasi. Täiskasvanud õppijale koostatakse tema õpingute alguses individuaalne õppeplaan, arvestades tema varasemate õpingute ja töökogemusega, samuti tema eesmärkide, õpimotivatsiooni, võimaluste ja vajadustega. Õppenõustajatel on oluline roll nii õppeplaanide koostamisel kui ka täiskasvanud õppija toetamisel õpingute ajal. Nõustamiskeskused on kõigis kohalikes omavalitsustes ja samal ajal toimub nii õpi- kui ka ametialane nõustamine.

 Iga õppijat tuleb toetada
Taani haridussüsteemis lähtutakse humanistlikest põhimõtetest – kool on elu jaoks, mitte vaid töö jaoks. Õppijate puhul tuleb suunata nende arenemist vastutustundlikeks ja eneseteadlikeks isiksusteks ning aktiivseteks, demokraatlikke väärtusi hindavateks kodanikeks. Iga õppija on täisväärtuslik kodanik, kelle hakkamasaamist elus tuleb toetada.
Väga suur tähtsus on õpetajatel, sest nende tegevusest oleneb, kuidas õppija end koolis tunneb. Õpetaja-õpilase suhe peab olema hea, see on vajalik nii varasema negatiivse õpikogemusega õppimise juurde tagasi pöördujatele kui ka kõigile õppijatele, et hoida nende õpimotivatsiooni. Ka tasemehariduses on oluline roll klassijuhatajatel.
Oma töötajate harimine on tähtis ka ettevõtetele – neil on kohustus oma töötajate pädevust hoida, ettevõtted maksavad raha haridusfondi ja saavad sealtkaudu finantseerida oma töötajate koolitamist (tagastus 89%). Ettevõtetes on tööhõive saadikud (oma töötajad), kelle ülesanne on töökollektiivides reklaamida elukestvat õppimist. Riigi tasandil jälgitakse pidevalt, missuguseid oskusi on tööturul tarvis ja vastavalt sellele kujundatakse koolituspakkumine.
Eraldi tuleb esile tõsta Taani nn rahvavalgustuskoole: rahvahariduse (meie mõistes vabahariduse) keskusi, mis lähtuvad oma tegevuses Grundtvigi õpetusest.  Neis saab osaleda mitmekülgsetes õpiringides, loengutes, diskussioonides ja teistes paindlikult korraldatud õppetegevustes. Fookus on õppija ja õpetaja omavahelisel suhtlemisel. Näiteks paljudes rahvavalgustuskoolides (rahvaülikoolides) elavad pikematel kursustel osalejad kohapeal (toimivad internaatkoolidena) ja seal moodustab tunniväline õpetajate ja juhendajate korraldatud õppetegevus 50%. Rõhuasetus on isikuks kasvamisel ja aktiivseks kodanikuks olemisel, õpetaja on see, kes suunab õppijat leidma üles oma tugevamad küljed – igas inimeses leidub midagi head, see tuleb üles leida! Koos elamine suurendab ka ühtekuuluvustunnet, sest taanlasedki tõdevad, et üha suuremat muret valmistab inimestele üksildus. Olulisel kohal on ka suhtlemisoskuse arendamine. Mitteformaalsetes õppetegevustes osalemise kaudu suureneb õpimotivatsioon ja jõutakse sammhaaval ka tõsisema õppimiseni.
Kui meil on praegu oluline teema täiskasvanuhariduse (ja eriti mitteformaalhariduse) kvaliteet, siis Taanis kontrollib formaalhariduse kvaliteeti eraldi riiklik asutus. Mitteformaalsed täiskasvanutele suunatud õppeasutused aga kvaliteedikontrolli läbima ei pea, piisab enesehindamisest. Ise püstitatakse endale eesmärgid ja jälgitakse nende täitmist. 

 Taanlased korraldavad laulumaratone
Lõpetuseks mõned näited rahvaharidusest. Grundtvigi Foorum on algatanud inimeste mälestuste kogumise ja elulugude rääkimise. Meie peame end laulurahvaks, kuid Taanis toimuvad laulumaratonid, kus hommikul kella 7-st kuni õhtul kl 22-ni lauldakse ühiselt ja kuhu on nii palju lauldasoovijaid, et kõiki ei saa vastu võtta. Mitteformaalse täiskasvanuhariduse katusorganisatsioon andis hiljuti välja oma lauliku, kus on enam kui 700 rahvalikku laulu, mõned neist ka teistest Põhjamaadest (näiteks leidsime Soome ja Eesti hümni). Rahvaülikoolides on kombeks õppetööd alustada just ühislaulmisega. 
Kokkuvõttes võib öelda, et Taanis on täiskasvanutele väga mitmekülgsed ja paindlikud õppimisvõimalused ja nn teise võimaluse hariduse pakkumisel ka pikk ajalugu. Kõlama jäi mõte, et õppimine on elu, mitte töö jaoks!
Õppereis toimus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames.
Suur tänu ETKA Andrasele hea korralduse eest! Tänusõnad ka meie tõlgile Mae Veskis Hovele, kes on kaua Taanis elanud ja kellelt saime teadmisi Taani igapäevaelu kohta.  

Lisainfo:

Ena Drenkhan
Haridus- ja Teadusministeerium
täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna peaekspert