Saaremaa, Kuresaare kulduurikodimine

Kuressaares puhutakse lõkkele inimeste kunstihuvi

Kuressaares on kogukonnaaktivisti Reet Viira eestvedamisel populaarsust kogunud kunstnike galeriide, näituste ja kultuuriasutuste külastamine. „Aitan inimeste kultuurinälga rahuldada, sest kunst tõstab inimese argipäevast veidi kõrgemale,“ selgitab Reet.

2024. aastal alguse saanud Kuresaare kulduurikodimise nime kandev üritustesari paneb küllap mõne teravama pilguga lugeja esmalt küsima, miks ometi on Saaremaa pealinna nimest üks s puudu ja mis on kultuuril pistmist kullast uuri ehk kulduuriga. Kirjapildis on tegelikult kõik õige – tegemist on Sõrve murrakuga. „Me hoiame pärimuse lippu kõrgel,“ kinnitab Reet uhkusega.

Lisaks pärimuse hoidmisele tahab Reet kaasteelistes kunstihuvi lõkkele puhuda. „Olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, kuid Saaremaale tagasi tulles haaras mind kodanikuühiskond. Kunst jäi seetõttu kaugemale, aga nüüd olen saanud endas kunstipisiku jälle lõkkele lüüa. See on minu jaoks kõige suurem rõõm. kui saan loomingu sees olla. Soovin, et ka teised inimesed avastaksid Kuressaare galeriisid – seni on veidi peljatud neisse minna,“ kirjeldab Reet kulduurikodimise ajendeid.

Nii koguneski tema algatusel mullu oktoobrist tänavu mai alguseni igal neljapäeval paarkümmend inimest jalutuskäigule, et astuda sisse näitusele, galeriisse või mujale. Näiteks on käidud keraamiku Riine Sooääre ateljees, kus on saadud teada keraamika telgitagustest, astutud sisse Haamerite majja ja Saaremaa Kunstistuudiosse ning külastatud Kuressaare Raegaleriis näitust „Tuulikud tuules ja päikeses jne. „Näen, kuidas inimeste silmad löövad särama, see on minu jaoks kõige tähtsam,“ kinnitab Reet. Teda rõõmustab, et kulduurikodimisele on tulnud ka noored, samuti asjaolu, et igalt näituselt Facebooki lisatud fotode kaudu saavad kunstist osa ka need, kes kohale ei jõua või ei saa tulla.

Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor Anu Vahter lisab, et külastused ei piirdu ainult näituse vaatamisega, vaid vastuvõtja räägib põhjalikumalt näitusest ja autoritest. „Kujunemas on tore traditsioon, mis ühendab inimesi, avardab maailmapilti, populariseerib näitusi, kunsti ja teadmisi. Huvilised saavad jagada oma mõtteid, emotsioone ja elamusi,“ sõnab Anu, lisades, et kulduurikodijad saavad näitusesaalidest kaasa teadmisi ja elamusi kunstist, kohalikest loojatest, ajaloost ja palju muust kultuurialasest.

Milline on Kuresaare kulduurikodimise mõju kogukonnale?

Saare Maakonna Keskraamatukogu direktor Anu Vahter: „See populariseerib Kuressaare kunstnikke, galeriisid ja kultuuriasutusi, avardab teadmiste omandamise viisi innovatiivsel moel: ühised jalutuskäigud, mille tulemusel huvilised õpivad ja kogevad midagi koos. Nüüd on kogukonnas levinud info näituste ja kunstisündmuste kohta laiemalt, sest seda kajastatakse ka sotsiaalmeedias. Kulduurikodimise tulemusena mitte ainult ei õpi grupp, kes liigub koos mööda Kuressaare tänavaid galeriisse või näitusele, vaid tänu kulduurikodijatele saavad rohkem tähelepanu ka Kuressaares tegutsevad kunstnikud ja kultuuritegijad.“

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma