Raplamaa, Valtu näiteringi kandmine vaimse kultuuripärandi nimistusse
Raplamaal on näitemängupisikuga nakatunud terved põlvkonnad
Valtu näitering on suurepärane näide sellest, et kui kogukonnas jätkub innukaid eestvedajaid ja näitemängupisikuga nakatunud inimesi, võib teatritegemise hoog kesta üle saja aasta ja leida koha ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Tänavu 105. tegutsemisaastat tähistanud Valtu näiteringi järjepidev tegevus kanti 2025. aasta märtsis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. MTÜ Arendusselts Koduaseme lihtliige Helen Link arvab, et Valtu näitering on olnud aastakümned hoitud tänu inimestele, kellel on jätkunud indu ja jaksu algatada, eest vedada ja osaleda. „Näiteringi tegevus on läbi aegade kandnud samu eesmärke ja väärtusi. Näitemängupisikuga on nakatatud põlvkondade viisi piirkonna elanikke. Erilist tunnustust väärib Anne Archipov, kes on näiteringi juhtinud alates 1967. aastast ja kellel on suur roll selles, et Valtu näiteringi tegevus kanti vaimse kultuuripärandi nimistusse,“ räägib Helen.
Helgi Sussi on üks Anne Archipovi abilistest näiteringi juhtimisel ja seltsielu korraldamisel – või nagu ta ise end tituleerib: näiteringi sehkendaja. Helgi kinnitab, et kohalikele elanikele on Valtu näitering väga tähtis. „Näitelava ja rollid, näitlejad ja publik! See, et publik meie etendusi vaatama tuleb, südamest naerab või pisaragi poetab, valmistab rõõmu. Võluvõti on ka meie näitejuht Anne!“ Helgi lisab veel ühe tähtsa asjaolu: näiteseltskond koosneb üksteisest lugupidavatest erinevas eas inimestest. „Oleme kaasteelised, kiidame üksteist, innustame ja meenutame.“ Tulevaste põlvede jaoks on näiteringi liikmed oma tegemised ja rõõmud piltidele ja videotesse jäädvustanud, mälestusi ja ülevaateid kirjutanud.
Mälestuste lugeja saab niisiis teada, et juba 1920. aastal loodi Valtu kooli juurde Valtu Eneseharimise Ühendus ja koolijuhataja Jakob Süllast sai seltsielu hing. Kohalikele noortele korraldati näitemängu kursused, kus oli rohkelt osalejaid. Õpiti lavakõnet, lavalist liikumist, grimeerimist, dekoratsioonide valmistamist, suflööri tööd. Koolis ja seltsimajas toimusid peod, kus astuti üles nii kõne, laulude kui ka näitemänguga. Tükk aega enne Teist maailmasõda oli seltsielu hing ja näitejuht August Roosimaa. Pärast sõda hakkas näiteringi juhendama kohalik mees Artur Linamäe, siis kohaliku kooli õpetaja Osvald Ellermaa. 1967. aasta sügisest võttis näiteringid nii koolis kui ka klubis üle Anne Archipov.
Praegu tegutseb näitlejate seltskond külateater Anderaasukese nime all. Kohalikud inimesed ootavad Anderaasukeselt uusi etendusi ja näiteringi kutsutakse esinema oma maakonna küladesse ja ka kaugematesse paikadesse. Näiteks 2025. aastal on käidud Läänemaal ja Harjumaal, kus Anderaasuke võeti vastu suure poolehoiu ja põnevusega.
Milline on Valtu näiteringi mõju ja kasu kogukonnale?
MTÜ Arendusselts Koduaseme lihtliige Helen Link: „Valtu näitering on elav tõestus elukestva õppe võimalikkusest kogukonnas. Osalejad – lapsed, noored, tööealised ja eakad – on saanud ja saavad võimaluse õppida ja areneda väljaspool formaalharidust. Näiteringi liikmed koos juhendajaga mõtlevad ja õpivad iga lavatükki ette valmistades, kuidas erinevatel teemadel teatritükid vaatajateni viiakse. Lisaks sellele õpitakse teatri kaudu suhtlemist, esinemisjulgust, eneseväljendust ja koostööd. Näiteringi lavastatud etendused inspireerivad inimesi tegudele ja mõjutavad maailmavaadet. Publiku ja osalejate vahetu kontakt loob tugeva kultuurilise sideme, mis kasvatab huvi erinevate teemade ning teiste õppimisvõimaluste vastu. Sedasi kujuneb loov, arenev ja õppimist väärtustav kogukond. Valtu näitering on muutnud teatri kogukonna eluviisi üheks osaks – rõõm õppimisest, koos tegutsemisest ja eneseületamisest on saanud osaks kohalikust identiteedist.“
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
