EsilehtRaplamaa, Krista Silbaum

Raplamaa, Krista Silbaum

Krista Silbaum: koolituste kõige põnevam osa on arutelud

Krista Silbaumi töö aitab kaasa sellele, et Eesti organisatsioonides igapäevast leiba teenivad inimesed ei rabaks end haigeks ega satuks tööl õnnetusse või surmasuhu – Krista teeb tööohutuse ja töötervishoiu koolitusi.

Krista kolleeg Marleen Heinsalu RA Koolitused OÜ-st märgib tunnustavalt, et Krista on viimased kümme aastat nii enda kui koolitaja kui ka tööohutuse valdkonna arengusse palju panustanud. „Ta tõesti armastab oma tööd ja koolitajaks olemist, see on tema kirg. Krista väga soovib oma koolituste abil Eesti tööohutuskultuuri muuta,“ toonitab Marleen.

Õppijad on välja toonud, et kuigi tööohutus on oluline teema, jääb see sageli inimestele arusaamatuks, sest töötervishoidu tutvustatakse pahatihti seadusest nõuete mahalugemisega. „Tänu Krista õppemeetoditele, paljudele elulistele näidetele ning selgele ja ilmekale õppematerjali edastamisele jõuab tema koolitustel inimestele teema tõeliselt kohale,“ teab Marleen.

Küllap on teadmiste edasiandmise soov ja võimekus Kristale juba lapsepõlvekodust kaasa antud, sest tema vanaema oli õpetaja ja lapsena oli Krista lemmikmäng koolimäng, kus tema oli alati õpetaja. Ise kooli minnes sai ta õpetajaametit juba päriselt proovida, sest põhikoolis asendas ta teinekord enda inglise keele õpetajat ja andis tunde 4. klassi lastele. „Pärast keskkooli lõppu olin asendusõpetaja ühes väikeses põhikoolis, õpetasin inglise keelt 4.–9. klassile. Hiljem töötasin keskkonna-, kvaliteedi- ja tööohutusspetsialisti ning juhina, tihti hõlmas see töö ka teiste töötajate juhendamist ja väljaõpet,“ kirjeldab Krista oma koolitajaks kujunemise teekonda. Aastatel 2011–2013 tegi ta tööohutusteenuseid pakkuvas ettevõttes  klientidele tööohutusalaseid sisekoolitusi. „2014. aastal lahkusin nende juurest, asutasin enda ettevõtte ja alustasin avalike tööohutusvaldkonna koolituste pakkumist. Üks klient tõi kaasa teise ja nii olengi juba 12 aastat tegutsenud koolitaja ja tööohutuskonsultandina.“

Krista peab väga tähtsaks, et õppija oskaks mõtestada, miks ta koolitusel osaleb ja mida soovib saavutada. „Koolituste alguses arutleme alati need teemad õppijatega läbi ja see suunab õppijat koolituse jooksul keskenduma just sellele, mida tema soovib saavutada, teada saada ja ära õppida. Lisaks olen nii enda õpingute käigus kui ka praktilise töökogemuse kaudu jõudnud selleni, et praktiline ja eluline lähenemine uutele teadmistele ja oskustele on kõige tõhusam,“ toob Krista välja. Koolitajana püüab ta end alati panna õppija kingadesse ja lahata teemat õppija eluvaldkonnas ette tulla võivate näidete abil. „Arvan, et arutelude ja kogemuse jagamise võimaldamine ja julgustamine aitab inimesel uusi teadmisi paremini olemasoleva kogemusega seostada ja on oluline õppe-eesmärgi täitmisel,“ lisab ta.

Küsimustele vastab Krista Silbaum.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab? 

Valmistun igaks koolituseks eraldi. Isegi siis, kui koolitusteema on selline, mida olen kordi ja kordi õpetanud. Minu jaoks on koolituste kõige põnevam osa arutelud ja küsimused. Arutelud annavad võimaluse pilku heita teiste inimeste kogemustesse ja avardada maailmapilti, kujundada arvamusi ja tunnetust mingisuguste teemade kohta. Küsimused, millele ma vastust ei tea, annavad võimaluse uude ja huvitavasse teemasse sukelduda, uusi teadmisi saada ja uusi arusaamu kujundada.

Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö! 

Tundub, et need ongi arutelud osalejatega. Võiks eeldada, et kontaktkoolitustel on tööpäevad väga väsitavad, kuid tegelikult tunnen end peale koolituspäevi väga energilisena, pea on tulvil uusi kogemusi ja vastuseid ootavaid uusi põnevaid küsimusi. Ja muidugi on alati tore lugeda põhjalikku ja südamest tulevat tagasisidet, kuulda ja näha, et minu huumorimeel on kellegagi sobinud ning koolitatavad peavad mu näiteid huvitavateks ja kasulikeks. Lisaks pean väga väärtuslikuks seda, et väga paljud koolitatavad on pöördunud hiljem minu poole mingi enda töökeskkonnaga seotud küsimusega ja paluvad kas abi või arvamust. Paljude õppijatega olen ka tööalaselt aastateks suhtlema jäänud.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.

Enda tervise, sh vaimse tervise hoidmise ja taastamise oskus on minu arvates olulisim, lisaks abi küsimise ja andmise oskus, sest koos on alati lihtsam ja tihti ka mõttekam mingi keerulise teema kallale asuda – inimestel on erinevad teadmised ja kogemused, tugevused ja nõrkused ning selles peitubki koostöö võlu ja kasu. Selleks, et oleks üldse võimalik koostööd teha, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka suhtlemisoskusele ja selle arendamisele.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma

  • K.Silbaum