Põlvamaa, Rainer Lanemann
Rainer Lanemann: koolitus peaks andma julguse uusi oskusi iseseisvalt edasi kasutada
Tehnoloogia areneb kiiremini kui inimene vahel järele jõuab. Uued programmid, tehisintellekti võimalused ja digilahendused võivad olla korraga nii põnevad kui ka segadust tekitavad. Põlva Kooli haridustehnoloog ja koolitaja Rainer Lanemann aitab neid keerulisi teemasid inimestele arusaadavaks teha ning mis veel olulisem – annab õppijatele julguse ise proovida ja katsetada.
Raineri tee täiskasvanute koolitajaks on kulgenud käsikäes IT-valdkonnas töötamisega. Ta on tegelenud veebilehtede, digilahenduste ja haridustehnoloogiaga ning sellega on alati kaasnenud vajadus aidata inimestel tehnoloogiat mõista ja iseseisvalt kasutada. „Märkasin, et lahenduste loomise ja kasutuselevõtu kõrval pakub mulle suurt huvi ka nende selgitamine ning inimeste juhendamine ja õpetamine. Kuid koolitajaks olemine tähendab minu jaoks enamat kui teadmiste edasiandmist. Koolitaja ülesanne on luua keskkond, kus õppija julgeb küsida, katsetada, eksida ja uuesti proovida,“ ütleb Rainer, kes lisaks tööle Põlva Koolis teeb koolitusi ka koolitusfirmas Idee Turg.
Üks olulisemaid Raineri koolitussuundi ongi tehisintellekt ja selle praktiline kasutamine. Nii on ta õpetanud näiteks seda, kuidas kasutada tehisaru õpilastööde analüüsimisel ja kontrollimisel, tagasiside andmisel ning hindamismaatriksite koostamisel. Lisaks on Rainer juhendanud algajaid Microsoft 365 kasutamisel ja õpetanud haridustöötajatele Canva kasutamise põhioskusi.
Teine oluline koolitussuund on alustavate ettevõtjate toetamine. Siin kuuluvad teemade hulka internetiturvalisus, kodulehtede ja e-poodide loomine ning haldamine, sisuloome ja muu taoline.
Raineri tugevuseks peab Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Ots oskust keeruline info arusaadavateks osadeks struktureerida ja need seejärel tervikuks siduda. Nii tekib õppijal kindel arusaam ja oskus uusi teadmisi päriselus rakendada. Külli sõnul on Rainer avatud ja sõbralik koolitaja, kes paneb õppijad kaasa mõtlema, küsib palju küsimusi ning suhtub tunnustavalt ka vastustesse, mis ei ole õiged.
Täiskasvanute koolitaja 5. taseme kutsetunnistusega Rainer peab õppijate toetamisel esmalt oluliseks mõistmist, et õppijatel on erinev taust ning sama selgitus või õppimisviis ei sobi kõigile. Sellisel juhul on hea enne teemadesse süvenemist mõista, millise eesmärgiga inimene koolitusele tuli ja milline on tema varasem kogemus. „Lisaks tunnen, et on oluline siduda õpitav eluliste olukordadega. Püüan tehnilised ja keerukad teemad tõlkida võimalikult arusaadavasse keelde. Kasutan elulisi näiteid ja paralleele teistest valdkondadest. Praktika näitab, et see aitab õppijal mõista, miks midagi just sellisel viisil tehakse, mitte ainult seda, mida ja kuidas teha,“ selgitab Rainer.
Ühtlasi annab ta õppijatele võimalikult palju võimalusi ise katsetada ja proovida. „Siinjuures toetan ja juhendan, kuid ei tee kõike nende eest ära. Eesmärk on, et koolituse lõpuks kasvaks lisaks teadmistele ka inimeses julgus ja kindlus uusi oskusi iseseisvalt edasi kasutada,“ rõhutab Rainer.
Lisaks on tema hinnangul väga oluline rahulik õppekeskkond, sest mõni teema võib õppija jaoks osutuda väga keeruliseks ning sellega võivad kaasneda ebakindlus ja frustratsioon. Kui koolitaja säilitab pingelises olukorras sisemise rahu ja tasakaalukuse, kandub see edasi ka õppijale. See aga vähendab pinget, loob turvalise õhkkonna ja annab õppijale julguse uuesti proovida.
Küsimustele vastab Rainer Lanemann.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on viimase kuue aasta jooksul ilmselt kõige enam arendanud minu suhtlemisoskust. Olen selle aja jooksul avastanud, kui väga mulle tegelikult inimestega suhtlemine meeldib. Iga õppija ja koolitusgrupp on erinev, mistõttu tuleb osata kuulata, märgata, millal mõte jõuab kohale, ning vajadusel muuta nii tempot, selgitusviisi kui ka lähenemist.
Inimeste parem mõistmine aitab mul ka oma teadmisi teise pilguga vaadata. Selleks, et midagi lihtsalt ja arusaadavalt selgitada, peab ise teemat väga hästi mõistma. Teisalt tuleb mõnikord teha koolitusi, mis on endale nii tuttavad ja loogilised, et ei oska kohe ette kujutadagi, millest täpsemalt rääkida. Materjal saab küll tehtud, aga just koolituse käigus õppijatel tekkinud küsimused aitavad mul teemasid uuesti lahti mõtestada, märgata uusi vaatenurki ning leida selgitusi, mis lähtuvad nende kogemustest ja vajadustest.
Valmisolek oma teadmisi pidevalt uuesti läbi mõelda on eriti oluline IT-valdkonnas, kus tehnoloogia muutub väga kiiresti. Koolitajana ei piisa sellest, et olen midagi kunagi selgeks õppinud. Pean kindlasti jälgima uusi tehnoloogiaid, hindama nende tegelikku väärtust ning mõtlema, kuidas neid inimestele praktiliselt ja arusaadavalt tutvustada.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö?
Koolituse käigus on kõige vahvamad õppijate ahhaa-hetked, kus keerulisena tundunud tegevus muutub järsku arusaadavaks ja päriselt kasutatavaks. Eriti huvitavad mind väljakutsed, kus oskuste puudumine ja ebakindlus võimendavad teineteist. Õppija ei julge proovida, sest ta veel ei oska. Samas ilma proovimata ei saa oskus tekkida. Kui ta sellest ringist välja astub ehk julgeb ise proovida, saab hakkama ja mõistab, et ülesanne ei olnudki ületamatu, on minu vahva tööpäev igal juhul korda läinud.
Kui nüüd konkreetselt küsimusele vastata, siis sagedamini tekib see äratundmine koolituspäeva lõpus. Õppijad tulevad väga tihti pärast koolitust tänama ning räägivad, mis neile kõige rohkem meeldis, millest nad abi said või mida nad hakkavad edaspidi teisiti tegema. Selline vahetu ja siiras tagasiside loob minus küll tagasihoidliku, kuid väga hea rahulolutunde. Saan aru, et koolitus läks inimestele korda ja minu tehtud tööst oli neile päriselt kasu. Õhtud pärast selliseid koolituspäevi on alati kõige paremad. Just siis taban ka end mõttelt, et mul on tõesti väga vahva töö!
Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Esimesena tooksin välja õppimis- ja kohanemisvõime. Seejärel digipädevuse, sh oskuse kasutada AI-d. Ja kriitilise mõtlemise.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
