Pärnumaa, MTÜ Pesapuu

Õppimine käib käsikäes õpetamisega

Sotsiaalvaldkonnas tegutsev MTÜ Pesapuu on kujundanud oma 15-liikmelises tiimis sellise töökultuuri, kus inimesi ei innustata mitte ainult õppima, vaid ka õpetama, sest selle käigus õpib õpetaja ka ise.

Psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja mitmeid teisi sotsiaalteenuseid osutava Pesapuu töötajatele pakutakse erialaseid koolitusi, seminare, töötubasid, konverentse ja õppepäevi, samuti toetatakse tasemeõpet. Oluline koht on supervisioonil, meeskonnakohtumistel, juhtumiaruteludel ja kogemusõppel. Kolleege julgustatakse ka ise sobivaid arenguvõimalusi otsima ja välja pakkuma.

Pesapuu tegevusjuhendaja Kristi Hansar kinnitabki, et vähemalt kord kuus jõuab nii tema kui ka kolleegide postkasti koolitusvõimalusi tutvustav e-kiri. „Mulle väga meeldib, et tööandja poolt on loodud võimalus end täiendada,“ on Hansar rahul.

Tööriistakast vajab pidevat täiendust

Pesapuu juhataja Evelyn Eichhorst nendib, et nõustamistöö mõtestatakse praegu ümber. „Varem nõustati probleemikeskselt, aga nüüd inimesekeskselt – vaatame, kuidas saaksime inimest toetada nii, et saaks oma eluga parimal viisil edasi minna. Selleks peame aga meie, nõustajad, oma „tööriistakasti“ pidevalt täiendama,“ selgitab Evelyn Eichhorst, miks õppimisest on saanud loomulik osa igapäevatööst.

Näiteks 2023. aastal osalesid töötajad CARe metoodika koolitusel. Saadud teadmised aitasid paremini mõista klientide vajadusi ning rakendada igapäevatöös teadlikumaid lähenemisi. Selle tulemusena paranesid töötajate oskused keeruliste olukordade lahendamisel ja suurenes ka professionaalne enesekindlus.

„Õppimine ei käi meil töö kõrvalt, vaid see on osa tööst. Siinkohal on oluline märksõna aja planeerimine,“ ütleb võlanõustaja ja usaldusisiku ametit pidav Anna-Liisa Arukask. 2026. aasta kevadel õigusteaduses magistrikraadi saanud Arukask kinnitab oma kogemusest, et ükski koolitöö ei jäänud töö pärast tegemata ega ka tööasjad kooli tõttu unarusse. Paindlik töökorraldus aitas õppimise ja töötamise edukale kombineerimisele kaasa.

Tegevusjuhendaja Marianne Lehismetsa sõnul on õppimine Pesapuus süsteemne ning töötajate arengut toetatakse individuaalselt, lähtudes igaühe vajadustest ja eesmärkidest. Õpitakse ka töö käigus. „Usun, et parim õppimine toimub sageli just kolleegilt kolleegile. Kogemusi jagatakse regulaarselt meeskonnakohtumistel, kus arutatakse tööalaseid juhtumeid, jagatakse häid praktikaid ning otsitakse ühiselt lahendusi keerulisematele olukordadele. Olulisel kohal on ka supervisoonid ja kovisioonid, kus turvalises ja toetavas keskkonnas analüüsitakse tööalaseid kogemusi sügavamalt,“ märgib Lehismets.

Kõik on teravad pliiatsid!

Juhiabi Laura Belova sõnul on õppimisvõimalused aidanud suurendada töötajate motivatsiooni ja rahulolu ning kujundada tugevamat ja ühtsemat meeskonda. Lehismets lisab, et uute teadmiste ja digioskuste rakendamine on aidanud nüüdisajastada tööprotsesse ning parandada teenuste kättesaadavust ja tõhusust. „Meil on kõik teravad pliiatsid! Ei teki n-ö seisvat vett,“ võtab Evelyn Eichhorst õppimisest sündiva kasu kokku.

Pesapuu õppijasõbralikkus ulatub ka organisatsioonist väljapoole. Koostöös töötukassa ja MTÜ-ga TK & Partnerid korraldatakse võlanõustaja baaskoolitusi ning Pesapuu töötajad saavad käia Pärnumaa Kutsehariduskeskuses hooldustöötajaid ja tegevusjuhendajaid koolitamas.

Samuti pakub Pesapuu praktikavõimalusi eelkõige sotsiaal-, haridus- ja noorsootöö valdkonna õppijatele. Töövarjupäeval osalejatele tutvustatakse aga organisatsiooni erinevaid rolle ja töö sisu. „Selline lähenemine toetab nii tulevaste spetsialistide kujunemist kui ka suurendab teadlikkust sotsiaalvaldkonna töö tähendusest ja võimalustest,“ võtab Laura Belova teema kokku.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma