Pärnumaa, Anne Rähn
Anne Rähn: hea õpetamine põhineb koostööl
Võlanõustamise, sotsiaalpoliitika, sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise ja teistel sarnastel teemadel koolitav Anne Rähn usub, et iga koolitusel osaleja panustab nii enese kui ka koolitaja arengusse. „Hea koolituse ja ka koolitaja eesmärk peakski olema vastastikuse „kasu“ saamine, seda eelkõige uute teadmiste ja kogemuste jagamisel ning saamisel,“ nendib Anne.
Juristiharidusega naise teekond täiskasvanute koolitamise juurde algas paarkümmend aastat tagasi. Sotsiaalministeeriumis töötamise kõrvalt koolitas Anne toonases Usuteaduste Instituudis õppijaid sotsiaalse kaasatuse teemadel, hiljem lisandusid juriidilise taustaga loengud tollases pisipedas. Praegu Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis nooremlektorina töötav Anne peab sotsiaalõiguse alaseid loenguid ka Tallinna Ülikoolis. Kõik see on sillutanud teed täiskasvanute koolitajaks kasvamisel.
„Alates 2012. aastast olen suuresti tegelenud täiskasvanute koolitamisega, tehes koolitusi näiteks kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, rehabilitatsiooniteenuste osutajatele, mitmesugustele sihtgruppidele Eesti Töötukassa projektide kaudu. Minu jaoks on koolitajaks olemine justkui loomulik ja oluline osa tööelust,“ nendib täiskasvanute koolitaja 6. taseme kutsetunnistusega Anne. Kuna ta tegutseb ka võlanõustajana, on ta võtnud oma südameasjaks selle, et rahatarkus jõuaks võimalikult paljude õppijateni.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejuht Tiina Viin kinnitab, et Annet iseloomustab oskus õppijatele arusaadavas keeles keerulist lihtsaks rääkida. „Rikkalik elukogemus on baas, mille põhjal Anne seostab õpitavat mitmekülgselt eluliste näidetega. Anne on öelnud, et ta toetab põhimõtet, et hea õpetamine põhineb koostööl. Koostöö on oluline nii õppejõudude, üliõpilaste ja praktikute kui ka teiste õppetööd toetavate ja arendavate osaliste vahel,“ vahendab Tiina Anne tõekspidamisi.
Anne nendib, et üldjuhul on täiskasvanu koolitusele tulles sisemiselt motiveeritud oma teadmisi laiendama. „Teadvustades õppijale tema arenguvõimalusi on võimalik tekitada ja suurendada tema õpimotivatsiooni. Oma tegevuses täiskasvanute koolitajana püüan alati luua õpikeskkonda, kus õppijad tunnevad end turvaliselt ja lugupeetutena,“ kinnitab Anne, kes respekteerib õppijat kui endaga võrdset partnerit, sest omavahel jagatakse teadmisi ja kogemusi.
Üheks oluliseks täiskasvanute koolituse komponendiks on Anne sõnul tagasisidestamine. Nii saab õppija kogu õppeprotsessi vältel infot oma tugevuste ja nõrkuste kohta, et sellele vastavalt oma õpitulemusi parandada ja jõuda seatud eesmärkideni.
Küsimustele vastab Anne Rähn.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Ma arvan, et iga koolitusel osaleja panustab nii enese kui ka koolitaja arengusse. Hea koolituse ja koolitaja eesmärk peakski olema vastastikuse „kasu“ saamine, seda eelkõige uute teadmiste ja kogemuste jagamisel ning saamisel.
Näiteks käimasoleva mitmeaastase töötukassa projektiga seotud toetatud töölerakendamise metoodika koolitus rehabilitatsiooniasutuste töötajatele on mind vägagi arendanud nii uute teemade kui ka uute lähenemiste kaudu, mida see metoodika sisaldab. Aga samavõrd on arendavad ka need kogemused, mida koolitatavad koolitustel grupitööde käigus jagavad.
Täiskasvanute koolitajana hoian end kursis uuemate suundadega täiskasvanuhariduse valdkonnas. Kõik see annab õiguse ja võimaluse käsitleda ennast elukestva õppijana.
Millised on need hetked koolitajana, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Ma ei liialda, kui ütlen, et tunnen seda väga sageli nii Pärnu kolledžis tudengitega töötades kui ka täiskasvanute koolitusi läbi viies. Eriti rõõmustavad head tagasiside tulemused, aga ka asjakohased ettepanekud koolitatavatelt. Mulle omistati Pärnu kolledži 2025. aasta õppejõu tiitel, eelmine tiitel jääb aastasse 2017. Sellised äramärkimised viivadki selleni, et tekivad äratundmised – mul on nii vahva töö!
Millised on kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Väga olulised on õppimisoskus ja enesejuhtimisoskus, oskus oma õppimist planeerida, reaalseid eesmärke seada ja arengut hinnata. Digioskuste arendamine on järjest vajalikum. Kuna tehisintellekt on tulnud ilmselt selleks, et jääda, tuleks arendada oskusi selle mõistlikuks ja teadlikuks kasutamiseks ning info usaldusväärsuse hindamiseks. Tooksin välja veel koostöö- ja suhtlemisoskused, mis minu meelset praeguses inforohkes ühiskonnas muutuvad järjest olulisemaks. Täiskasvanud õppijale on koostööoskused olulised just seetõttu, et mõista teiste vaatenurki, mõtestada ja jagada oma kogemusi ning õppida teiste kogemustest.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma
