Oma silm on kuningas – õppekäik Ungarisse

29.–30. septembril oli Eesti täiskasvanuhariduse edendajatel võimalus tutvuda täiskasvanuõppe korraldusega Ungaris. Meie seitsmeliikmelist delegatsiooni võõrustas Ungari kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanute õppe riiklik agentuur. Õppekäik toimus Erasmus+ projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ raames.

LOE EDASI:

Robert Ossipov, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor, ETKA Andrase juhatuse liige

Õppekäik andis hea ülevaate Ungari täiskasvanuhariduse korraldusest ning sellest, kui erinevates keskkondades võib täiskasvanute õppimine toimuda. Minu jaoks oli oluline näha, kuidas formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine võivad üksteist täiendada.

Eriti kõnetas mõte, et õppimiseks sobiv keskkond ei pea tingimata olema traditsiooniline haridusasutus. Näiteks Budapesti Ervin Szabó raamatukogu projekt Make-a-thek näitas, kuidas raamatukogu saab olla kogukondlik õppimis- ja loomeruum, kus praktilise tegevuse kaudu arendatakse uusi oskusi. Mándy Iván kutsekoolis oli huvitav tutvuda paindlike õpiteede ning kutse- ja täiskasvanuhariduse sidumisega. Miskolcis tegutseva Szimbiózise sihtasutuse Baráthegyi Majorsági sotsiaalne farm näitas omakorda väga hästi, kuidas õppimist, tööoskuste kujundamist, sotsiaalset ettevõtlust ja kaasamist saab ühendada tervikuks.

Õppekäik kinnitas, et täiskasvanuhariduse puhul on oluline lähtuda õppijast ja tema vajadustest ning luua erinevaid võimalusi õppimise juurde tagasipöördumiseks. Kasulik oli ka võimalus võrrelda Ungari kogemusi Eestiga. See pani vaatama kriitilisemalt, kas meie enda haridusasutused kasutavad piisavalt võimalusi olla avatud õppimiskeskkonnad ka väljaspool tavapärast õppetööd.

Koolijuhina saan õppekäigult saadud mõtteid kasutada eelkõige oma kooli arendamisel. Täiskasvanute gümnaasiumi võiks veel enam käsitleda mitte ainult formaalse keskhariduse omandamise kohana, vaid täiskasvanute õppimise ja kogukonna kohtumispaigana.

Ena Drenkhan, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik

Ungari täiskasvanuhariduse eesmärk on toetada inimeste toimetulekut ühiskonnas toimuvate majanduslike, tehnoloogiliste ja kultuuriliste muutustega, parandada tööalast konkurentsivõimet ning arendada muu hulgas kutse-, keele- ja digioskusi.

Süsteemi keskne osa on kutseharidus, mida korraldatakse piirkondlike kutseõppekeskuste, tehnikumide ja kutsekoolide kaudu. Täiskasvanutele pakutakse paindlikke, sageli õhtuti toimuvaid programme; varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine võib õppeaega lühendada.

Õppekäigu näited tõid esile, et täiskasvanuõpe seostub Ungaris tihedalt kaasamise, tööhõive ja sotsiaalse ettevõtlusega. Miskolcis tegutsev Szimbiózise sihtasutus ühendab puuetega ja vähenenud töövõimega inimeste eluaseme-, rehabilitatsiooni- ja tööteenused praktilise õppimisega. Igapäevaoskusi, tööharjumusi ja kutsealaseid pädevusi arendatakse sotsiaalses farmis, toitlustuses, käsitöös, turismis ja muudes töökohtades; töörühmi toetavad juhendajad ning oskuste arengut hinnatakse eraldi vahenditega. See illustreerib kompetentsipõhist lähenemist, kus formaalse õppekava kõrval hinnatakse tegelikku toimetulekut, oskuste ülekantavust ja võimalust liikuda toetatud keskkonnast avatumale tööturule.

Kärt Kuvvas-Mekk, Valga maakonna kutsehariduskeskuse koolituslogistik; Valga maakonna täiskasvanuhariduse koordinaator

Kutsekoolis nähtud õppekorraldus näitas selgelt kutsehariduse ja töömaailma seoseid. Kõige rohkem mõjutas mind aga Szimbiózise sihtasutuse hallatava Baráthegyi farmi külastus. Seal oli väga selgelt näha, kuidas õppimine, töö ja sotsiaalne kaasatus saavad olla ühe terviku osad. Erivajadusega noorte täiskasvanute oskuste arendamine ei ole eesmärk omaette, vaid võimalus jõuda päriselt tööturule ja iseseisvama eluni.
Saan saadud ideid kasutada täiskasvanuhariduse ja töökohapõhise õppe arendamisel ning jagada neid oma võrgustikus. Praktiliselt saan õppekäigul nähtut kasutada ka oma võrgustikutöös, st jagada kogemusi Valgamaa täiskasvanuhariduse võrgustikus, arutada neid kutseõppeasutuse kolleegide ja koostööpartneritega ning otsida võimalusi, kuidas muuta õppimine nähtavamaks ja kättesaadavamaks ka neile, kes end praegu õppijana ei näe.

Õppekäigu lisaväärtus oli Budapesti Loránd Eötvösi Ülikooli soome-ugri õppetooli külastus. Saime teada, kuidas toimub Ungaris eesti keele õppimine ja õpetamine.

Annaliisa Toom, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna peaekspert

Ungari täiskasvanuharidusega tutvumine andis hea võimaluse mõelda nii õppimisvõimaluste, koolituse kvaliteedi kui ka koolituspakkujate koostöö peale. Sain parema ülevaate sellest, kuidas on Ungaris korraldatud täiskasvanute üldharidus, kutseõpe ning täiendus- ja ümberõpe.

Kõige kasulikum mõte oli lõpetajate edasise käekäigu jälgimine. NOVETAL-i lähenemise puhul täiendatakse registriandmeid küsitlustega, mis aitab mõista õppe tegelikku mõju, ning lisaks pööratakse tähelepanu ka õppe katkestajatele. See pani mõtlema, et õppe tulemuslikkust võiks hinnata lisaks lõpetamisele ja rahulolule ka selle järgi, kuidas inimene õpitut kasutab ning kas õpe toetab tema tööalaseid eesmärke.

Mándy Iváni kutsekooli külastusel tutvusime noorte ja täiskasvanute kutseõppega ning hariduslike erivajadustega õppijate toetamise võimalustega. Meelde jäi praktilise õppe, paindlike õpiteede ja individuaalse toe ühendamine, mis aitab erinevate vajadustega õppijatel ametit omandada ja tööellu jõuda.

Inga Miljand, Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja

Õpetajana saan õppekäigul saadud mõtteid kasutada eelkõige õppetöö praktilisemaks ja elulisemaks muutmisel. Näiteks saan inglise keele tundides rohkem kasutada erinevate riikide ja haridussüsteemide näiteid, et õpilased saaksid arutleda, võrrelda ja oma arvamust kujundada. Samuti saan siduda keeleõpet rohkem töömaailma, ametite, õppimisvõimaluste ja igapäevaeluga.

Meie koolis õpivad väga erineva vanuse, kogemuse ja taustaga inimesed ning seetõttu kõnetas mind eriti mõte paindlikust ja õppijakesksest haridusest. Nähtut saan jagada ka oma kolleegidega ning arutada, milliseid ideid või praktikaid võiksime oma koolis rakendada.

Kokkuvõttes oli see õppekäik minu jaoks palju enamat kui lihtsalt uue riigi ja haridusasutustega tutvumine. Sain juurde uusi teadmisi, kinnitust mitmele mõttele, mida oma igapäevatöös oluliseks pean, ning ka uusi ideid, mida edaspidi proovida. Lisaks hariduslikele kogemustele oli väga väärtuslik lihtsalt näha ja kogeda Ungarit, selle inimesi ja kultuuri ning tulla tagasi veidi avarama pilguga.