Arutelu „Võrgustiku lülid ja tegevused täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeharidusse Võrumaal“

 

26. oktoobril 2015 toimunud Võrumaa täiskasvanuhariduse seminaril arutleti teemal „Võrgustiku lülid ja tegevused täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeharidusse Võrumaal“.
Aruteli käigus toimus rühmatöö, kus toodi välja seisukohad, kuidas ning kelle kaudu leida üles inimesed, kellel on madal haridustase. Üldiselt leiti üsna sarnaseid lahendusi. Ühiseks märksõnaks oli KOOSTÖÖ.

Personaalselt pani igaüks kirja, kuidas tema arvates motiveerida õppijaid, kui nad on leitud.
Alljärgnev on kokkuvõte rühmade tööst.

Kuidas leida inimesed, kellel puudub haridus?

  • Kaitseliit – koostöö.
  • Täiskasvanute gümnaasiumide aktiivsus – rohkem nähtavaks muutuda ning infot oma kooli kohta levitada.
  • Lähivõrgustikud (peresisesed, tutvusringkond) – peeti hästi oluliseks lähedaste mõju.
  • KOV-id.
  • Puuetega inimeste alaliidud.
  • Tööandjad.
  • Perekeskused/päevakeskused.
  • Töötukassa – koostöö, infotunnid, mille viib läbi kool, Töötukassa spetsialistid saavad informeerida tööandjat ja tööandja saab suunata õppima.
  • Raamatukogud – jagavad kooli tutvustavaid voldikuid, töötaja pöördub personaalselt madala haridusega inimese poole ning suunab teda delikaatselt.
  • Seltsid, seltsingud, sädeinimesed.
  • Suust suhu info, videod – seda peeti kõige paremaks reklaamiks.
  • Koostöö tööandjatega – ettevõtlusmess, ettevõtlusnädal
  • Kooli direktori isiklik pöördumine tööandjate ja Töötukassa poole.
  • Trükimeedia, kohalik raadio, kohalik leht.
  • Hetkel õppivate õpilaste ning vilistlaste kaudu.
  • Facebook – videod koolielust.
  • Valla haridusnõunik ja sotsiaaltöötaja – peaks teadma oma valla hariduseta inimesi.
  • Kohalik kogukond.
  • Noorsootöötaja, noortekeskus.
  • Reklaam – laadad, messid.
  • Lasteaed, eelkoolid – info levitamine.
  • Rajaleidja – saab suunata.
  • Info külade teadetetahvlitel ja  kauplustes.
  • Infopäevad.
  • Autokool – paljud käivad autokoolis, aga on madala haridustasemega.
  • Kodakondsus- ja migratsiooniamet – saab suunata keeleõppele.
  • Arvutikursused – eakatele ja teistele, kes seda vajavad. Sealt levib info kooli kohta.
  • Korteriühistud.
  • Kool pöördub katkestajate poole – koolil on andmebaas katkestajate kohta ning kool tunneb huvi, kuidas neil läheb. Edulood kooli kodulehel.
  • Perearsti juurde infovoldikud.
  • Raamatukogud – info järjehoidjatel.

Kuidas saavad motiveerida?

1. Raamatukogud:

  • tasuta teater vm üritused,
  • teavitus õppekohtadest,
  • paindlik tagastustähtaeg,
  • julgustamine,
  • tunnustamine, nt TÕNi raames,
  • vestluse teel,
  • eeskujusid tuues, kogemusi jagades,
  • võimause pakkumine e-õppes osalemiseks,
  • arvuti kasutamise võimaldamine,
  • õppematerjalide tellimine;

2. Külakogukond:

  • julgustamine,
  • õhtud edulugude esitajatega,
  • toetamine (lastehoid vms),
  • kulude jagamine,
  • tugiisikud, mentorid,
  • tunnustamine (külainimene, külategija, küla valgustaja);

3. KOV:

  • transporditoetus,
  • stipendium,
  • tasuta lastehoid õppepäevadel,
  • tunnustada,
  • tugiteenuste pakkumine,
  • rahaline toetus;

4. Täiskasvanute gümnaasiumid:

  • meeldiv töökeskkond, eduelamused,
  • õppefond,
  • koolisisene tunnustamine,
  • VÕTA,
  • e-õpe,
  • tugisüsteemid,
  • paindlik süsteem,
  • positiivne pedagoog;

5. HTM:

  • selged VÕTA reeglid,
  • erinevad toetused,
  • meedia (positiivne saade õppuritest),
  • stipendiumid,
  • ettevõtetele, kes loovad õppevõimalusi, maksesoodustus vms.

 

Kokkuvõtteks võib öelda, et tekkis palju huvitavaid ideid. Raamatukogude esindajad tõdesid, et nad ei ole selle peale tulnudki, et nad saaksid aidata, kuid arutelu käigus tekkis neil häid mõtteid.

Paljud ideed on juba praegu teostusel, kuid hulk mõtteid on veel kasutamata. Kõige olulisem on koostöö võrgustiku eri lülide vahel ning väga tähtis on nn „suust suhu“ reklaam, kus lähikondlased oskavad kooli kohta positiivset välja tuua.

 

Kokkuvõtte koostasid Andra Mere ja Airi Broberg Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumist.