30.novembril 2007 toimus Mustpeade Majas Tallinnas kolmandat korda üle-Eestiline täiskasvanud õppijate foorum. TÕFi kavandamisel oli lähtutud TÕFi visiooni ja missiooni laialdasemast teadvustamisest.

TÕFi visioon – hooliv ja õppimise kaudu kestmajääv Eesti  ühiskond.

TÕFi missioon - kanda edasi elukestva õppimise head 
kogemust.

Foorumi avas ja päeva juhtis TÕFi initsiatiivgrupi esimees Merle Haug.

Päeva esimesel poolel vaadati esmalt tagasi tehtule ja tõdeti, et TÕFi on jätkuvalt olemas ja inimeste ring, kes on TÕFist teadlikud ja kes ennast ühel või teisel viisil sellega seovad, laieneb. TÕFi ideid on võimalik ellu viia väga erinevatel viisidel. Nii näiteks on Hiiumaal loodud Aasta õppija tiitli pälvinud inimeste klubi, Ida–Virumaal on Laine Jürise eestvedamisel täiskasvanud õppijad ise asunud korraldama koolitusi, Viljandimaal Viiratsi vallas on ellu rakendunud hea koostöö kohaliku omavalitsusega. Tõdeti, et on väga oluline, et täiskasvanud õppijate tunnustamine ei piirduks ühekordse käesurumise ja lillekimbu üleandmisega, vaid et nende inimeste positiivne kogemus ja energia leiaksid rakendust uute inimeste õppimise juurde toomisel.

Isiklikule kogemusele tagasivaatamisele lisandus OÜ Arikano koolitaja Jaana Liigandi ülevaade ”Miks vajame õppijate võrgutikku?”, mis andis TÕFile laiema tausta maailmas toimuva näol. Nii nagu iga kodanikualgatusele tuginev ette-võtmine, aitab ka täiskasvanud õppijate võrgustik tänase päeva globaliseeruvas ja üha kiirematele muutustele allutaud maailmas, rahuldada inimese üht põhilist vajadust – vajadust kuuluda kusagile, olla osa kogukonnast. Lisaks võimaldab TÕF väärtustada iseennast, oma positiivset kogemust ja selle kaudu toetada teisi inimesi.

TÕF-i välisvaatleja rollis oli Freiburgi (Saksamaa) Pedagoogilise Kõrgkooli üliõpi-lane Patrick Dorls, kes juulis-augustis veedetud praktika põhjal andis edasi oma-poolse nägemuse Eestist. Oma ettekandes võrdles ta muljet enne ja pärast kogemust ning leidis, et eelnevalt kuuldud majandusedu, e-valitsuse ning tagasi-hoidlike ja vaiksete inimeste asemel on Eesti näol tegemist kontrastide maa, üliarenenud internetiriigi ning sõbralike ja avatud eestlastega. Eelkõneleja jätkuna leidis ka Patrick Dorls, et emotsioonide ja atmosfääri tähtsus õppimises on täht-saim: “Õppida tuleb nii, et on mõnus.”

Päeva teine pool kulus osalejate omavahelistele arutelule töötubades. Töötubasid juhtisid Merle Haug, Lehte Tuuling, Marika Kaasik ja Maret Lina. TÕFi missioonist lähtuvalt arutleti rühmades kahel teemal:
1. Kuidas jõudsin mina õppimiseni / miks ma õpin?
2. Kuidas tuua teisi inimesi õppimiseni?
Kuna seekordsel foorumil olid arvukalt esindatud erinevate Eesti täiskasvanute gümnaasiumide õppijad, moodustasid nemad kaks rühma. Esimese küsimuse vastustest saab teha üldistuse – õppimiseni on viinud

• soov ja vajadus parandada elukvaliteeti
• huvi konkreetse teema vastu
• soov teha karjääri
• soov teha teoks oma unistused
• soov vabaneda igapäevarutiinist ja tööstressist
• formaalharidussüsteemis õppijate jaoks on põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse puudumine otseseks takistuseks elus edasiliikumisel (seda nii töö kui edasise õppimise mõttes)

Märgiti ka seda, et õppimise juurde püsima jäämiseks on väga vajalik perekonna toetus ja innustamine.

Arutluse teises pooles tõdeti, et kõige õppimise juurde jõudmisel  on ”nakkav” just isiklik eeskuju. Kui inimene jõuab arusaamisele, et ”see, millega saab hakkama tema, on jõukohane ka mulle”. Ka tagasilöökide ja probleemide puhul on  oluline just sarnase olukorraga toime tulnud inimeste toetus. Seda funktsiooni aitavad täita kohapealsed TÕFi klubid ja ühine tegevus.

Täiskasvanute gümnaasiumide õppijad leidsid, et kahjuks tuntakse veel valehäbi, justkui oleksid täiskasvanute gümnaasiumite õppijad mingil moel luuserid. Sellest ülesaamiseks ja nende koolide  väärtustamiseks on väga  vajalik  Eesti  täiskasvanute gümnaasiumite õppijate  koostöö ja ühised koolitused õppijate esindustele. 

Foorumil osalejate ühine seisukoht oli, et isiklik eeskuju on teiste kaasamisel väga oluline. Selge on see, et miski ei tule kergelt ja ”eestvedamist ja tagantlükkamist” on vaja palju.

Lähtudes TÕFi visioonist  tõstatas Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpetaja Maie Peda kooli õpilasesinduse palvel küsimuse nende inimeste edasisi võimalusi hariduses, kes on saanud riigieksamitel vähem kui 20 punkti ja kes  erinevatel põhjustel (psühholoogiline tõrge, vale eksamivalik vms) ei ole korduseksamit sooritanud. Nende noorte inimeste käekäik ja tulevikuväljavaated ilma lõputunnistuseta on ähmased.  Nad tunnevad ennast kõrvalejäetuna (12. klassi lõpetajatena on nad koolide nimekirjadest kustutatud, seaduse järgi välja heidetud) ega julge taas ebameeldivaid emotsioone läbi elada.

Töötubades toimunud arutlused kinnitasid veelkord TÕFi missiooni aktuaalsust. Iga õppija hea kogemus võimendub õppijate positiivsete kogemuste jagamisel, see annab tuge ja aitab kasvada nii neil, kes juba on õppijad kui ka neil, kes alles kõhklevad õpingute alustamisel. Sellest mõttest on kantud ka TÕFi logo, mis kujutab ühtaegu nii seemet, puud, kui ka muutumisele ja arengule avatud inimest.

Täiskasvanud õppijate foorum lõppes edasiste tegevuste sõnastamisega: täiskasvanud õppijate foorum jätkab tegutsemist ning senisest laialdasemalt kaasatakse täiskasvanute gümnaasiumide õppijate esindused, kellele korraldatakse ka koolitusi

• 2008.a suvel viiakse läbi II TÕFi suvekool
• Täiskasvanud õppijate foorum  teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Riiklikule Eksami- ja  Kvalifikatsioonikeskusele järgmised ettepanekud:

     1. Lubada nendel õpilastel, kes on riigieksami sooritanud alla 20-punktilise tulemusega ja ka teistkordselt  eksami  mitterahuldavalt sooritanud , valida eksamiks teine õppeaine.

Täiskasvanud õppijate foorum  teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku kaasata Täiskasvanud õppijate foorumi initsiatiivgrupp  Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja Elukestva õppe strateegia väljatöötamise protsessi.