Juba lapsepõlves tärganud huvi käsitöö vastu on elu jooksul aina süvenenud
Helje Saluse, Tallinna aasta õppija 2008
Hoolimata sellest, et koolitüdrukuna oli Helje tugev spordis: hüppas teistest kauge-male ja kõrgemale ing jooksis kõigist mööda, on teda alati enim köitnud käsitöö. Tallinnas koolis käies oli tema naabriks käsitööõpetaja, kellelt Helje õppis mitmeid käsitöövõtteid.
Helje suunati pärast kooli lõpetamist tööle Tallinna Onkoloogiahaiglasse, kus ta töötas 52 aastat õena. Vabadelpäevadel käis Hilje õpetaja Tominga juures õmbluskursustel. „Seal soovitati mul senine elukutse vahetada õmbleja elukutse vastu, kuid jäin siiski oma ametile truuks,” ütleb Helje ning jätkab juttu rahvakunsti klubist. Sinna sattus ta oma kangurist õe kaudu, kes klubi tegemistest aktiivselt osa võttis. Helje hakkas klubis kangastelgedel kuduma. Tema esimeseks tööks oli kootud tekk, mis on käinud ka mitmetel näitustel.
Helje on teinud endale rahvariided, samuti tegeleb ta klubis portselani maalimisega. Rahvakunsti klubis on Helje sõnul väga palju huviringe, kõigist ei jõua kahjuks osa võtta. Nippelpitsi saladused tahab aga Tallinna aasta õppija kindlasti ära õppida.