Õppimine ja õpetaminegi käivad käsikäes. Teistele väge andes annad väge endale.

 

Järvamaa aasta õppija KAIDI-LY VÄLB (36) ütleb, et oli lapsepõlves üksildane ja kurb laps, kelle hinges oli alati igatsus millegi kauge ja kättesaamatu järele. „Koolis olin priimus, kuid nägin seda vaid kui võimalust osta teiste inimeste heakskiitu ja armastust. Seepärast on minu õpingutee täiskasvanueas lisaks professionaalsete oskuste arendamisele aidanud mul iseennast mõista ja väärtustada.”

Kaheksa aastat tagasi, kui peres oli tõeline materiaalne kitsikus, pühendus Kaidi-Ly tööotsingutele, kuid selgus, et ta ei sobinud ei koristajaks ega lüpsjaks, rääkimata müüjast või muudest ametitest. Selle peale langetas ta otsuse minna Mainori Kõrgkooli rakenduspsühholoogiat õppima. „Õpingute alguses oli raske tuge ja mõistmist leida. Pigem kostitati mind suhtumisega, et tööd sa ju nagunii ei leia, mis seal ikka õppida... Minu vend oli ainuke, kes mõistis. Olen talle selle eest väga tänulik,” meenutab Kaidi-Ly.

Nüüd on Kaidi-Lyl töö, mis teda üle Eesti teisi inimesi aitama viib. Ta on MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse juhataja ja psühholoog. „Minu praegune enesetunnetus ja -määratlus on tekkinud tänu järjepidevale õppimisele. Olen kaheksa aastat järjest õppinud: psühholoogia kõrval ka neurolingvistilist programmeerimist ja holistilist psühhoteraapiat ning lisaks neile pikkadele kursustele olen käinud mitmetel muudel lühematel koolitustel.”

Kaidi-Ly on palju mõelnud ja käinud pika tee. Suure osa enda sees olnud raskustest on ta ületanud ning psühholoogina teisi aidates on see väga tähis. Ta teab, millest ta räägib – nii mõndagi on ta ise kogenud, nii mõnegi võitluse ise võidelnud. Nüüd teab Kaidi-Ly, et väljast õnne otsimine ei vii kuhugi. „Kõik, mida õnneks vajan, on minu sees. Ühel hetkel tabasin end mõttelt – ma olen õnnelik ega võitle selle nimel! Õppimine ja õpetaminegi käivad käsikäes. Teistele väge andes annad väge endale.”