Kolm päeva pärast rasket terviseriket elule tagasi tulles nägin oma „elulinti” silme eest läbi jooksmas. Tundus, et minu missioon praeguses elus ei ole veel täidetud. Peale tervenemist asusin oma elu muutma

 

Tallinna aasta õppija Aadu Jõgiaasi (58) jaoks tõi pöördepunkti tema elus raske haigus. Südame seiskumisega saabus kliiniline surm. Järgnes südameoperatsioon, mille lõpus tekkis ootamatu komplikatsioon. Ometi peatus mitu tundi väldanud verejooks osalt ime, osalt arstide visaduse läbi.

Kolm päeva hiljem, enne mõistuse selginemist, nägi mees „elulinti” silme eest läbi jooksvat. Ühtäkki sai selgeks, et siia maailma naasmiseks peab olema põhjus. „Minu missioon praeguses elus ei ole veel täidetud, üht-teist on vaja veel lõpule viia,” meenutab ta toonaseid tundeid. Missiooni täitmist tuli alustada õppimisest.

Aadu tööelu algas noorena. Ometi olid noormehel unistused, millest üheks õppida raadiotehnikat toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis. Elu tegi omad korrektiivid ja edaspidi tuli enamasti õppida töö kõrvalt. Aastate jooksul sai käidud mitmetel kursustel ja koolitustel, kuid kõrghariduse saamiseks oli vaja sooritada riigieksamid. „Eelmisel sügisel otsustasin astuda Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi. Paljud ilmselt ei uskunud, et olen suuteline selle õppeasutuse lõpetama. Samas oli väga meeldiv kogeda õpetajate ja kaasõpilaste abi ja toetust. Kevadel sooritasin edukalt riigieksamid ja sain 58 aasta vanuselt Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse omanikuks. Suureks üllatuseks kaasnes lõpetamisega kiituskiri,” räägib mees oma saavutusest tagasihoidlikult ja lisab: ”Olen väga tänulik oma naisele, kes mind kogu kooliaja kõiges abistas ja alati minu muredele-õnnestumistele kaasa elas. Täiskasvanud tütar ja poeg aitasid täiustada inglise keele ja matemaatika oskust.”

Nüüd on Aadu noorpõlveunistus täitunud. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse eriala üliõpilane ja valinud tuleviku tegevusvaldkonnaks humanitaaralad.

„Olen alati olnud seisukohal, et õppida ei ole kunagi hilja – püüan seda põhimõtet ka ise järgida. Hariduse omandamise käigus tuleb inimesele alati enesekindlust juurde. Positiivset mõju avaldas ka endast tunduvalt noorematega koos õppimine!” Tema ise on oma õpimotivatsiooniga omakorda olnud eeskujuks endast tunduvalt noorematele õppijatele.

Mees arvab, et elu ja õppimise mõte on hästi väljendunud ütluses: „Õpi elamise tarvis ja ela õppimise tarvis!”