Töö inimestega on raske ning iseenda säilitamise nimel peabki kogu aeg teadmisi täiendama
Harjumaa aasta õppija Sirje Kautsaar (36) ütleb end olevat lootusetult õppimispisikuga nakatunud. „Olles aastast 1994 õpetajana tööl väikeses maakoolis, tekkis iga natukese aja tagant vajadus keskkonnast välja saada. Nii ma siis kogu aeg otsisin ikka uut ja uut, mis pakuks naudingut ja toidaks ka kollektiivi,” selgitab ta. „Olen alati olanud ümbritsetud erinevatest inimestest, sestap on huvitav vaadata organisatsiooni käekäiku inimestest lähtuvalt. Meil võivad ju olemas olla kõige uuem tehnoloogia ja parim töökeskkond – paremate tulemuste aluseks on siiski koostöö ja suhted.”
Nii on Sirje arenenud ise koos organisatsiooniga, väärtustades töökaaslasi ja luues õpikeskkonda, mida kolleegid eriti hindavad. Tema viimase paari aasta õpingute loetellu kuuluvad kooli sisehindamine, osalemine Comeniuse projektis, saksa keele kursus, veebipõhine õpet ja palju muud erialast lähtuvat. Eriti rõhutab ta kollektiivset osalemist Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud e-õppe kursusel, kui õppimine ja arutelud ka bussis jätkusid. Isiklikest plaanidest avaldab ta: „Tahaksin lähima kolme aasta jooksul ette võtta ärijuhtimise magistriõpingud.”
Sirje näitel saab selgeks, et õppida on võimalik ka hobide kaudu. „Muusika on alati olnud osa mu elust. Minu viimane õppimiskogemus oli Jaan Tätte „Oja laulu“ mängimine kitarril. Sain hakkama!” Süstikpits, Tiffany vitraaž, nõelviltimine ja savitöö on vaid mõned käsitöökirge reetvad oskused ja muidugi, roosid! „Isegi lill õpetab meile nii mõndagi, tuleb ainult osata leida ühist inimeluga,” märgib naine.
Eraldi peatükk Sirje loos kannab pealkirja „Pere”. Abikaasa Mait, tütar ja poeg – igaühelt on ema Sirje midagi õppinud. „Ma olen õnnelik inimene, sest mind ümbritsevad nii head ja targad inimesed,” lõpetab ta. Õpiloo lõpp pole see kindlasti – ootab ju sügisest uus amet Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina.