Unistuste haridus nõudis käänulist teekonda                                                   

Ida-Virumaa aasta õppija Margus Paavel (26) pidi gümnaasiumi pooleli jätma 12. klassis. Isa surma tõttu otsustas ta pakkuda materiaalset tuge emale, et aidata üles kasvatada õdesid. See viis Marguse gümnaasiumi lõpetamise asemel Soome tööle.Margusel on aga alati olnud arusaam, et haridus on eduka elu üks nurgakividest. Soomest tagasi tulles oli tema esimene eesmärk gümnaasiumi lõpetamine, et saada võimalusi nii tööalaseks kui ka isiklikuks arenguks.Pärast Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpetamist ei olnud tal majanduslikel põhjustel siiski kohe võimalik asuda kõrgkoolis soovitud eriala õppima. Sellest takistusest ülesaamiseks asus Margus kõigepealt tööle Viru vanglasse valvurina. Alles seal teenitud sissetuleku abil sai ta ette võtta õpiteekonna Eesti Maaülikoolis ja lõpetada cum laude maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise eriala. Tänu kõrgharidusele on ta Viru vanglas edasi liikunud finantsanalüütiku ametikohale – see on amet, mis talle meeldib ja kindlustab hea sissetuleku.

Mida on õppimine teile andnud?
Õppimine on andnud mulle oma valikutes vabaduse, samuti teadmised ning võimaluse karjääriks ja eneseteostuseks. Ülikoolis õppimine ja sellega kaasnevad tegevused kujundasid minu maailmapilti, andsid mulle häid sõpru ja tuttavaid ning pakkusid hea- ja rahulolutunnet.

Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Õppimine on toonud suurema majandusliku vabaduse ja kindluse tuleviku ees. Lõpetasin ülikooli heade tulemustega ja seetõttu tean, et mul on soovi korral tulevikus üsna lihtne jätkata oma haridusteed. Olen enesekindlam ning tean, et kui olen avatud arengule ja valmis pingutama, siis on mul võimalik teostada oma eesmärgid ja unistused.

Autor: Tanel Raig

Elumuutev õpe tõi uued sõbrad ja inspireeriva ameti                                                                  

Saaremaa aasta õppija Heino Joandi (61) jäi juba 55-aastaselt pensionile. See oli aga alles tema uue karjääri algus. Üle kolme aastakümne istus ta taas koolipinki, mis tõi ta ellu uued sõbrad ja motiveeriva ameti.Heino on erialalt meremees. Täiskasvanueas õppimine on teinud temast giidi ja muuseumi külastusjuhi. Uus eriala on Heinole niivõrd põnev, et talle meeldib teadmiste hankimiseks veeta tunde raamatukogu lugemissaalis ja osaleda mitmesugustel koolitustel. Uude ametisse sattumist kirjeldab Heino järgmiselt: „Peale varajast pensionile jäämist osalesin ühel tööturukoolitusel. Seal fantaseerisime, kellena võiksime töötada. Siis tekkis mul esimest korda hullumeelne idee minna giidiks.“Ajendi giidiõpinguteks andsid ka kaks varasemat kokkupuudet turistidele info jagamisega. „Kord läbi Kuressaare lossihoovi minnes kuulsin üht giidi grupile vene keeles rääkimas,“ meenutab Heino. „Ta ajas sellist pada, et mul oli lausa piinlik kuulata.“ Teine tõuge oli mälestus Kuressaare Titerannas vetelpäästjana töötamisest. „Väga paljud inimesed küsisid, kuhu Saaremaal peale Kuressaare veel minna? Ei osanud suurt midagi soovitada, tundsin end väga rumalana.“ Nii küpseski idee, et tuleb minna ennast harima. „Viimase müksu andis abikaasa ütlemine: mis sa siin talv otsa kodus molutad, mine parem kooli.“Heino viimasest kooliskäigust oli möödas 36 aastat, kui ta astus Kuressaare Ametikooli giidiõppesse. Heino kinnitusel on just seal Eesti parim giidiõpe. Kooli lõpetamine on andnud talle nii võimaluse töötada inspireerivate projektidega kui ka töökoha Saaremaa muuseumi külastusjuhina.

Mida on õppimine teile andnud?
Kool andis mulle tagasi oskuse õppida. Õpetajate käe all sain tohutu teadmistepagasi Saaremaast, kogu Eestist ja ka maailmast – tuntud ja ka seni varjus olnud vaatamisväärsustest. Loomulikult sain sealt ka esinemisjulguse ja oskuse jutustada lugusid.Minu jaoks on kõige suurem väärtus koolikaaslased, kellest said tõelised sõbrad. Meil oli väga kokkuhoidev, üksteist abistav ja hullult lahe kamp.

 Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Elukestev õpe on ju teada-tuntud ütlemine. Mina saan oma õpinguid vabalt nimetada elumuutvaks õppeks. Selliseid muutusi oma elus ja karjääris ma poleks uneski osanud näha. Algul giiditöö, suhtlemine nii paljude inimestega ... ja kui eelmise aasta kevadel pakuti Saaremaa muuseumis tööd näitust „Viikingid enne viikingeid“ tutvustava külastusjuhina, tundsin end kõrvust tõstetuna. Selle näituse tutvustamine on mind aasta jooksul viinud kokku väga paljude külalistega Eestist ja välismaalt, saime ka Muuseumiroti auhinna parima rändnäituse eest ja mitu muud uhket tunnustust. Mul on tohutu suur au olla sellise kollektiivi liige. Nüüdseks on minust saanud Saaremaa muuseumi külastusjuht.

Autor: Tanel Raig

 Töötuks jäämine viis unistuste tööni                                                

Võrumaa aasta õppija Jüri Kiidroni (45) juhatas uue ja tõeliselt südamelähedase karjäärini töötuks jäämine.Jüri sai oma esimese töömehekogemuse puiduettevõtetes. Ta töötas mööblitööstuses liimpressi operaatorina, teises ettevõttes valmistas kaubaaluseid. Tööellu mahtusid ka üldehitustööd ehitusfirmas. Tutvused tõid talle tasuvama ja töögraafiku poolest sobivama ameti komplekteerijana kommivabrikus Kalev. Nii olekski võinud jääda, kuid pärast kaheksa-aastast tööd taheti muuta tema lepingut sedavõrd, et Jüri sellega nõusse ei jäänud. Ta jäi hoopis töötuks.Töötuna otsustas Jüri minna õppima uut eriala – ehitusviimistlust. „Valisin selle eriala, sest olen varem ehitusel töötanud. Meie perel on oma maja ja need oskused tulevad kindlasti ühele mehele kasuks,“ kirjeldab Jüri erialavalikut. Siiski ei võtnud tema karjäär sugugi suunda ehitusvaldkonda. Kutsekoolis tehti hoopis ootamatu pakkumine. „Võib-olla minu isikuomaduste tõttu, aga võib-olla ka tänu mu abikaasa töökohale samas kutsekoolis pakuti mulle tööd erivajadustega õpilaste kasvatajana. See pakkus küll väljakutseid, kuid tundus väga põnev ja südamelähedane,“ räägib Jüri, kuidas tekkis huvi ning vajadus uue eriala omandamise vastu. Ta asus õppima Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialale.Paraku Vana-Antsla kutsekool suleti ja Jüri ametikoht koondati. Jüri leidis töö Põlva Piima laos, kuni tekkis võimalus asuda tööle Antsla gümnaasiumi sotsiaalpedagoogina. Vahepealsesse aega mahtus ka töö lasteaia direktorina, kuid seal mõistis Jüri, et on rohkem kasulik erivajadustega lastele. Ta pöördus sellele teele tagasi, asudes õpetajaks Urvaste kooli. See ajendas teda lisama oma erialasele haridusele uut pusletükki – ta on sellest õppeaastast ka Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö magistriõppe tudeng.

Mida on õppimine teile andnud?
Enesetäiendamist, uusi väljakutseid, eneseteostust ja loomulikult uusi võimalusi tööturul, et olla kvalifitseeritud.

Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Praeguses väga kiiresti muutuvas maailmas hakkamasaamiseks on oluline ennast pidevalt täiendada. Õppimine on andnud mulle võimaluse oma unistusi täita, et saaksin teha asju, mis mulle meeldivad: harida ennast ja nende teadmistega aidata teisi.

Autor: Tanel Raig