Võrumaa aasta õppija Aive Adler (49) on tundliku sotsiaalse närviga vastutustundlik inimene, kes ei saa käed rüpes vaadata, kui on võimalik midagi ise ära teha. Sellest kõnelevad Aive otsused ja valikudki. Aastad pealinna ministeeriumite audiitoriametis on nüüd vahetatud maaelu vastu – ammune soov, mille teostumisele aitasid kaasa kokaõpingud Olustveres. Toidumaailm on Aivet köitnud kogu elu. Ja õppinud on ta elukestvalt – lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi alal, järgnesid psühholoogiaõpingud samas, audiitorina oli end vaja pidevalt täiendada, siis elumuutus – maale kolimine ja oma ettevõtte, külalistemaja käivitamine. Augustikuust alustab Aive aga hoopis Varstu Kooli direktorina. Ta on aktiivne kogukonnaelu edendaja, kes saab ja tahab oma kogemustega panustada, olgu see Krabi külateatris, Rõuge segakooris, Paganamaa Arendamise MTÜ-s või Eesti Looduskaitse Seltsis. Audiitorikutset ei taha ta samuti rooste lasta, plaanib end edasi täiendada ja kavva on võetud pagariõpingud Olustveres.

Miks Te õpite?
Arvan, et põhjus peitub uudishimulikus ja keskmisest julgemas loomuses käia oma janu järgi. Mu kunagine klassijuhataja märkis ühel klassikokkutulekul, et mina olin jäänud meelde võimekusega küsida küsimusi, mida teised lapsed ei küsinud. Kogemustest tean, et saamine sõltub suuresti oskusest küsida, mille taustal on suur kompott tähelepanu, tunde- ja mõttetööd. Lihtne vastus küsimusele on, et saada paremaks inimeseks ja elada huvitavamalt, kvaliteetsemalt.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Mind on alati huvitanud muutuste taga olev jõud ja tarkus, olgu tegemist poliitika, majanduse, ühiskonnakorralduse, kitsamate valdkondade või lihtsalt inimsuhetega. Ka minu elus on muutuste taga jõud ja tarkus – õppimisega saadud teadmised-kogemused ja kaasnenud kindlustunne ning suhted-sõprused. Tartu Ülikoolis 2006. aastal psühholoogia eriala lõpetades tõdesime kursusekaaslasega üksmeelselt, et me polnud lõpetades enam need, kes õpinguid alustades. Elu pidevat muutumist teadvustades ei ole ju muud võimalust, kui valida välja järgmine väiksem või suurem avastamata mäetipp, mida vallutama hakata. Olen saanud suurema vabaduse valida, millist elu elan, millele pühendun ja kuidas mõtlen. Loodan vargsi, et loon selle kõigega ka laiemat lisaväärtust ja kasu.