Pärnumaa aasta õppija Pavel Sõsojev (45) on käinud käänulist teed, ent pärale jõudnud ning toetab nüüd ise neid, kel tuge väga vaja. Ligi 30 aastat tagasi jäi põhikool pooleli, sest kolimiste tõttu ei suutnud poiss järje peal püsida, tekkisid terviseprobleemid ning kogeda tuli koolikiusu. Tunnistusel kõverad kahed nagu Pavel muigamisi ütleb, alaealiste komisjon ja suur mure poega üksi kasvatava ema südames. Hilisemas tööelus läks paremini, oli juhtivaidki ametikohti, aga niipea, kui keegi tunnistusest juttu tegi, lahkus Pavel omal soovil. Aitab vales elamisest, aeg on anda emale tagasi poeg, kes esimese klassi kiituskirjaga lõpetas, otsustas Pavel ja avas Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi ukse. Kui töökohal teatavaks tegi, mis kooli läks ja et 8. klassi, kaotas nii palgas kui ametiredelil, aga see polnud enam oluline. Sel kevadel lõpetas Pavel gümnaasiumi hõbemedali ja kiituskirjaga, taskus kutse presidendi vastuvõtule. Tema õppenõustaja ütleb, et ta oli nagu liim, mis klassi koos hoidis – kõigi jaoks alati olemas-toetamas, oma töö ja pere kõrvalt. Tema suurt sooja südant jagus ja jagub veelgi kooliürituste korraldamisele, õppijate saadiku rollile ning vabatahtlikule tööle kadunud inimeste otsijana.

Miks Te õpite?
Õppima minemine on olnud mu ainuõige otsus. Selleks ei ole kunagi hilja. Hilja on siis, kui üks teatav kaas kinni klõpsab. Töötava inimese jaoks ei ole lihtne käia viis päeva nädalas tööl, millest neli päeva tuleb peale tööd minna kooli ja kodutööd teha, kuid õppesüsteem on paindlik ja õpetajad väga mõistvad. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium annab parimatele õppeaastalõpu vastuvõtul kooli tassi. Esimese saadud tassi kinkisin emale, kes on selle auga välja teeninud. Pean tänama kindlasti ka oma abikaasat, kes nägi tihtilugu vaid mu selga – nägu oli arvuti poole või padjas.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Tahan heade õpingukaaslaste ja õpetajatega kindlasti kontakti säilitada. Ka armsaks saanud koolimajale ei plaani selga keerata. Need aastad koolis on pakkunud väga palju. Loomulikult sain teadmisi, kuid kool andis enesekindlust ja suhtlemisjulgust ning häid sõpru. Olen rahul ja õnnelik, et selle teekonna ette võtsin.