Valgamaa aasta õppija Monika Rogenbaum (37) on inimene, kes usub ei vähem ega rohkem, kui et õppimise kaudu on võimalik maailma paremaks muuta ning et see võib olla elujõu ammutamise ja õnnestumise allikas. Taheva vallavanemana soosib ta oma töötajate õppimist ning ei väsi ka ise eeskuju näitamast. Valgamaa Kutsehariduskeskuse on Monika lõpetanud kahel erialal, nii tegevusjuhendaja kui lapsehoidjana ja samal ajal õppinud ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Kui üks asi tehtud, otsib ta kohe uue, mille kallale asuda, sest õppimine peab tema sõnul olema pidev. Monika suur kohusetunne ja tahe teisi toetada on hämmastavad, arvestades seda kui paljudes organisatsioonides ja tegemistes ta kaasatud on. Jääaugus suplemine – palun! Terviseedendaja tiitel – olemas! Olgu külapäeval, seenemetsas, noortekeskuses või matkarajal – Monika on ikka kohal, enamasti eestvedajana. Tema sõnul peab igal inimesel olema võimalus eduelamuseks ja eneseteostuseks. Õppimine pakub seda. Mis saab olla ilusamat, kui see, et kohalik rahvas nimetab oma vallavanemat kodukoha õnnehaldjaks.

Miks Te õpite?

Ühel hetkel jõudsin oma tegemistes nii kaugele, et mõistsin, vaja on taas kooli minna. Ma ei olnud endaga rahul, sest tundsin, et tuleb on osata oma tööd paremini teha. Töötan väikevallas vallavanemana, mis tähendab, et tegelema peab kõigega. Viimastel aastatel olen omandanud sekretäri ja raamatupidaja erialad ning kaks kutseharidust sotsiaalhoolekande valdkonnas. Olen teinud õpitud aladel ka kutseeksamid ning paaril korral osalenud kutsevõistlustel. Alati ei olnud lihtne, kaasnes palju stressi ja unevõlga. Õppimine ei ole vabastanud mind ühestki töökohustusest ning koolis veedetud aeg tuli tööandjale tagasi teha enamasti öötundidel.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Eneseületamisega kaasnenud eduelamus on muidugi kompenseerinud kõik raskused. Õppetöö on olnud minu igapäevatööd toetav, suure osa koolis saadud teadmistest sain üle kanda ka argiellu. Mind üllatas positiivselt kutsekoolide tase ja toetav suhtumine. Uued teadmised ja oskused on andnud enesekindlust. Ma ei alahinda ka kontakte ja tutvusi, mis õpingute käigus tekkisid – erinevate elualade inimesed koolitusgrupis õpetavad oma kogemuste kaudu kaaslastele paljugi.