Laura Telling

 


                                                       

Harjumaa aasta õppija Laura Telling (58) on õppinud fotograafiat, metsandust, Hiina meditsiini ja mõndagi muud ning töötanud aastaid massöörina – amet, mille pidamisele haigus piiri pani. Et aga kõik kätega tehtav on Laurale väga südamelähedane, võttis ta taastununa ette puidutöö, esmalt puitmööbli restaureerimise, siis juba mööblitisleri kutseoskuste omandamise. Saku Huvikeskuses meisterdamis- ja puutööringi juhendamine tuli loogilise jätkuna. „See on   tore, loominguline ja leiutamislusti pakkuv töö, mis on viinud mind enesearendamise teele. Lastega  töötamine  on  raske  aga  rõõmupakkuv,“ ütleb  ta oma valikute kohta. Kõiksugu käsitöökursusi, millel Laura on oma oskusi täiendanud ei jõua üles lugema hakatagi. Sinna mahub klaasikunst, vaibakudumine, tikkimine, aga ka häälejooga ja muusikateraapia. 2016. aastal asus Laura õppima Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö erialal, sest just pärandtehnoloogiad on tema suur armastus. „Juba selle ühe aasta jooksul olen saanud tohutul hulgal uusi teadmisi. Seesuguse imedemaa olemasolu poleks varem osanud arvatagi,“ kõneleb õppija vaimustusega.

Miks Te õpite?

Õppimine on innustav ja põnev! Kõik ümberringi on arenemises ning muutustes. Eluga kaasa liikumiseks ongi pidevalt vaja end täiendada. Tavaliselt viivad uue õppimiseni elusituatsioonid, kus tuleb otsida probleemile lahendust. Süvenedes teemasse, tekib vajadus nii esivanemate autentsemate teadmiste ja oskuste järele kui ka tänapäeva teaduse, innovatiivsete ideede ja vahendite kasutamisoskuste järele. Omades nii vanu kui kaasaegseid teadmisi, on võimalik neid harmooniliselt kombineerida ning leida see oma.  Mida rohkem õpin,  saan aru, et ma tean nii vähe ja avastada on veel palju.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Suure muutuse tõi Hiina meditsiini õppimine Neijingikoolis.  Sellele rajanevad kõik muud tegemised ja teadmised. Nõukogude ajal olid kaupluste letid tühjad ja viie lapse emana tuli palju eluks vajalikku ise teha. Need olukorrad viisid õppima õmblejannast naabrinaise juurde, kangakudumise ringi ja hiljem erinevatele käsitöö- ja puidutehnoloogia kursustele.  Siis tuli aeg, kui minu õpingute viljadest sai töö. Kõik õpitu on väga haarav.  Rõõmuga jagan oskusi nendega, keda on õnn juhendada.