II sümpoosion "Education versus edutainment"

 

tõi 28.oktoobril 2009 Tööandjate Keskliidu kokku 45 huvilist.

Koolituste kontseptsioon ja õpetamise meetodid on aja jooksul vähemalt näiliselt palju muutunud. Tänapäevased koolitused sisaldavad endast väga palju meelelahutuslikke elemente ja kohati meenutavad nn elamuskoolitused rohkem tsirkust kui õppimist. Selle küsimuse üle, et mis see koolitamine siis on, arutasid paneeldiskussioonis: Ülo Vihma, OÜ Meeskonnakoolitus ja Arendus juhtiv koolitaja, Jaanus Kangur, OÜ Stern Koolitus treener-koolitaja ning Liina Randmann, Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor.


      Jaanus Kangur      

Jaanus Kanguri põhiseisukohaks oli, et kuna kooli- taja  puhul mõjub ka tema karisma, siis on ta alati mingil määral ka meelelahutaja. Korra olevat temal koolitus tellitud lihtsalt põhjendusega, et ta on noor ja kena mees. Praegu, noore ja ilusana, saab ta veel edutainmentiga tegeleda, kuid vana ja koledana hakkab klassikaliseks akadeemiliseks meistriks. Professionaalsus ongi tema jaoks see, kui suure- pärased koolitajad on ka head meelelahutajad. Väga hea koolitus peaks sisaldama sügavaid elamusi, suurepärast meelelahutust ja uusi kogemusi ning teadmisi. Seega pool- dab ta suhtumist, et sügavate elamuste saamise nimel on kõik trikid lubatud. Koolitus on see, mis sünnib koolitaja ja koolitatava vahel, nii et mõlemad lähene-vad teineteisele ja keskel sadakse kokku. Kui see ei toimi, ei teki sünergia ja õpiprotsess pole nii tulemuslik kui võiks. Miini- mum, mida õpetaja teha saab, on mitte segada õppimist ja maksimum on soodus- tada õppimist. Kõik, mida koolitaja teeb, alates sellest, mis riideid ta koolitusel selga paneb, peab vähemalt mitte mõjuma tõkestavalt. Koolituse headuse hinda- mise mõõdupuu seisneb aga selles, kui palju häid mõtteid tal koolitamise käigus pähe tuleb.


Liina Randmann  

Liina Randmann oli pigem akadeemilisema poole pooldaja ja suhtus igasugusesse meelelahutusse skeptiliselt, sest tihtipeale on tegemist kasutu aja raiskamisega. Tema meelest ei tohiks koolitatavad oodata koolitajalt klouni mängimist. Koolitajal peaks olema vabadus valida ise koolituse vorm, mis talle meeldib ja võimalus selle juurde jääda ning mitte lasta end suruda õppijate meelevalda. Samas tuleb arvestada ka seda, millise vormi järgi on õpilased võimalused õppima. Edu- tainment ongi tema meelest kergema õppimise vorm, mis on loodus ameeriklaste poolt neile inimestele, kes millestki keerulisemast ja sisukamast pole võimelised aru saama. Edutainment sisaldavat lisaks ka varjatud sõnumit, et klassikaline õppimine on raske ja nüri ja selline suhtumine võib kahjustada täiskasvanute õppe mainet.


      Ülo Vihma      

Ülo Vihma nägi täiskasvanute õppimises pigem varjatud paradokse. Õppimine on toimunud siis kui inimese käitumises on toimunud muutused, kuid tihtipeale võtab täiskasvanud õppija koolitaja sõnumi ja käitub sellele ristivastupidi. Seega on täiskasvanute puhul raske õppetulemust hinnata. Süvatasandil millegi omandamisel tuleb õppijal ette tõrke momente ja see, kuidas sellest üle saada, otsustab selle, kas õppimine on edukas või mitte. Nii loebki ta heaks koolitajaks pigem inimest, kes on võimeline lisaks teadmiste edasi andmisele ja võimeline juhtima õpilast ette tulevatest takistustest üle.

Kokkuvõtteks ei ole tegelikult mõistete education ja edutainment vastandamine vajalik ja kohane, sest mõlemad vormid on olenevalt olukorrast omal kohal.

Väljavõte blogist http://tagatargemad.blogspot.com

 

Sümpoosion toimus ESFi programmi "Täiskasvanuhariduse populariseerimine" raames.