11. novembril 2016 toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses XII täiskasvanud õppijate foorum (TÕF).

Foorumil osalesid tunnustatud õppijad, täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste esindajad ja õppijate liikumise toetajad.

Foorumil oli fookuses aasta õppijate tagasivaade nende vabatahtlike missioonile kogukonnas – märgata, innustada ja julgustada igas eas inimesi õppima. Ühiselt arutleti õppijate omavahelise koostöö ja üksteise toetamise võimaluste üle ning atraktiivsete õppimisvõimaluste teavitamise teemadel.

Seekord oli külaliseks kirjanik Olavi Ruitlane, kes on lõpetanud täiskasvanute gümnaasiumi ning jagas sõnumit, et õppimine annab vabaduse teha mida tahad.

Kokkuvõte XII TÕF-st

Foorumi avas HTM Täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Külli All, kes kõneles elukestva õppe paratamatusest kaasaegses maailmas ja julgustas osalejaid märkama ja toetama neid inimesi, kelle elukvaliteeti võiks õppimine parandada.

Foorumi peaesineja Olavi Ruitlane pealkirjastas oma esinemise „Tee mida tahad!“

Kirjanik Olavi Ruitlase elu on olnud kirju erinevatest väljakutsetest. Muuhulgas on sellesse jäänud ka Võru Tööstustehnikumi pooleli jätmine. Poolik haridustee jäi aga okkana torkima ja keskhariduseni jõudis ta Võru Kaugõppekeskkoolis. Ta on olnud ehitusmaaler, treial, autojuht, katlakütja, valvur, karjus ja turvamees ning kõige sellega parallelselt kirjutanud. Luuletusi, romaane, stsenaariume. Ta on teinud elus seda, mida tahab, aga teab ka väga hästi seda, et selleks, et teha mida tahad, on vaja õppida.

Olavi Ruitlase arvates on elus kõige tähtsam vaba aeg. Aeg iseendale. Selleks, et seda oleks, on vaja teha efektiivsemat tööd. Efektiivsemat tööd on võimalik teha, kui sul on olemas teadmised ja oskused. Geeniusi on meie hulgas siiski piiratud arv.

Teen mida tahan! Kokkutulnute ette astusid tunnustatud õppijad ja parasjagu õppivad inimesed, kelle jaoks õppimine on avanud võimaluse teha seda, mida nad tahavad või kes õpivad selleks, et saada võimalus teha, mida nad tahavad.

Aasta Õppija 2016 Liisi Reimann rääkis kokkutulnutele, et ega ta elul enne õppima asumistki midagi häda ei olnud, igapäevane töö oli ju olemas. Lõpetamata keskkool ei andnud aga rahu ja u 20 aastase pausi järel asus ta uuesti õppima Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. Gümnaasiumi lõputunnistus annab nüüd võimaluse õppida veel ja õppida just seda, mida hing ihaldab.

Aasta Õppija 2016 Rahva lemmik Mati Särglepp: kui sa oled elus sattunud olukorda, mille lahendamiseks tuleb puudu teadmistest ja oskustest, siis võid sa käega lüüa või otsustada, et teed asjad endale selgeks. Mati 76 a pikkune elukogemus kinnitab – inimene tõesti võib õppida igas vanuses, kõik on võimalik, kui tahtmine on olemas.

Tallinna Aasta Õppija 2016 Jaana Parkeri jaoks sai gümnaasiumi lõputunnistuse puudumine  ühel hetkel takistuseks soovitud töökohale kandideerimisel. Seejärel otsustas ta, et sellist olukorda tema elus enam ette tulla ei tohi ja ta teab, et pärast gümnaasiumi lõpetamist tuleval kevadel saab ta jätkata oma õpinguid just nii nagu ta tahab.

Audentese e-gümnaasiumi õpilane Merilin Kask otsis just enda jaoks sobivat õppimise viisi ja leidis selle e-õppes, mis võimaldab tal liikuda omas tempos oma eesmärkide poole, kombineerides töö, pere ja õppimise. Leia endale sobiv viis õppida paljude võimalike hulgast ja kasuta see ära.

Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi abiturient Andrei Tšarin asus gümnaasiumiharidust omandama siis, kui ta mõistis, et lõputunnistuse puudumine ei lase tal õppida ametit, mida ta soovib. Andrei astus Tallina TG-sse kindla teadmisega, et lõputunnistus on vajalik selleks, et teha oma elus seda, mida ta tahab.

Aasta Õppija 2014 Airika Rahuoja, kes omandas töö ja pere kõrvalt õppides keskhariduse, seejärel kutsehariduse ning Tartu Maaülikooli bakalaureusekraadi,  on pärast tunnustamist jätkanud õpinguid Tartu Maaülikooli magistriõppes. Kõik selleks, et osata elus paremini teha seda, mida ta teha tahab.

Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õppenõustaja ja Rapla TG vilistlane Kaja Leppik jagas oma lugu sellest, kuidas täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamine andis talle soovitud töökoha ja on võimaldanud tal edasi õppida soovitud erialal.

Arutelu „Kuidas ma tean, et ma õppida tahan?" ehk kui inimene tunneb, et ta tahaks oma elus midagi muuta, mlline sõnum julgustaks teda õppima.

Rühmatöö esimese sammuna tutvus iga laudkond ühe potentsiaalse õppija kirjeldusega (Täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia 2016 – 2018). Kirjelduses oli välja toodud tüüpesindaja hoiakud, vajadused, lisaks veel sotsiaalne ning demograafiline taust: millega tegeleb;  kes teda mõjutavad; mis teda ümbritseb; mida mõtleb ja tunneb ning millised on tema mured ja soovid? Sihtrühma tüüpesindajateks olid: noor kodune ema Kati; ettevõtlik müügimees Tõnis, erialase väljaõppeta ehitaja Markus ning pikaaegne klienditeenindaja Pille.

Rühmadel paluti arutada, miks peaksid need inimesed edasi õppima, kuidas muutuks läbi selle nende elu, millised on nende võimalused ning sõnastada konkreetsed pöördumised, mis võiksid just seda persooni kõnetada.

Päeva juhtis ja võttis kokku Marika Kaasik.

Foorum toimus Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine"  raames ning oli osalejatele tasuta.