Keelemapp innustab jätkama

 

Kaire Talviste

Üks vahend Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendi põhimõtete juurutamiseks on Euroopa keelemapp.

Euroopa keelemapi valideerimiskomitee on heaks kiitnud üle saja keelemapi mudeli (vt SIIT). Keelemapid võib üldistavalt jagada kolme rühma: laste, kooliõpilaste ja täiskasvanute omad.


   Selline on laste keelemapp ja nii seda täidetakse. 

Eestiski on välja töötatud üks keelemapi mudel 12–16-aastastele õpilastele. Võõrkeele õpetajad, kes on avaldanud soovi ja valmis-olekut seda kasutada, on keelemapid juba kätte saanud ja õpetavad lapsi neid kasutama. „Õpilased saavad selle abil paremini aru, mida võõrkeeleoskus ja keeleõpe endast kuju-tavad,” selgitab haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. „Nii teiste riikide kui ka meie enda senine kogemus näitab, et keelemapp on positiivselt mõjutanud just nõrgemaid õpilasi – neid motiveerinud. Keelemapp võimaldab õppijal oma võõrkeelteoskust ausamalt hinnata, samuti õpitakse endale sihte seadma.”

Umbes poolel tuhandel põhikooliõpilasel 20 koolist üle Eesti on avanenud võimalus täita oma isiklikku keelemappi. Tallinna Rahumäe põhikooli 6., 7. ja 8. klassi õpilasi juhendab selle täitmisel prantsuse keele õpetaja Mare Valk, kes aitas katsetada Eesti esimese keelemapi tööversiooni. Need oskused on hiljem heaks selgrooks iseseisval keeleõppe jätkamisel. 

Mapil kolm osa
A4 formaadis mapp koosneb kolmest osast: keelepassist, keeleloost ja kaustast.

Keelepass annab ülevaate keel(t)eoskuse kohta. Vastavalt juhenditele määrab õpilane ise oma taseme Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemis (A1, A2, B1, B2, kõrgtasemele C1 ja C2 põhikoolis ei jõuta). Järgmiseks on keelelugu, mille ülesanne on panna õpilane mõtlema keele õppimise eesmärkidele ja tunnetama seda, et keele arengule tulevad kasuks kõikvõimalikud keele- ja kultuurialased kogemused. Kausta kogutakse kõik olulisemad tööd, mida on keeleõppe raames tehtud ja mis tõendavad õpilase keeleoskuse taset. Selleks võivad olla nii kirjalikud tööd, videod, CD-d jne. Samuti kõik ametlikud paberid – tunnistused ja tõendid keelekursustelt. Mappi on mõistlik täita kaks korda aastas, sest selle aja peale peaks olema ka areng juba näha. „See on hea asi, mida ei saa aga kellelegi kohustuslikuks teha,” selgitab Valk keelemapi üht olulist põhimõtet, et selle täitmine on vabatahtlik.

Eestis pole täiskasvanutele mõeldud keelemappi välja töötatud. Üks keeleõppe-firma on ametliku projekti raames EAQUALS-ALTE ühe mudeli küll eesti keelde tõlkinud. Keeltekoolis õppiv täiskasvanu võib kasutada kas Eesti õpilastele suunatud keelemappi või ka mõnd välismaal tunnustatud mappi.