Auni Tamm, RASI projektijuht

Aasta eest valmis rahvusvahelise elukestva õppe uuringu Eestit puudutav analüüs, mis keskendus töötajate hariduse omandamise problemaatikale, nähtuna nii ettevõtte juhi/personalijuhi kui ka õppija- (te) endi poolt. Muuhulgas joonistus välja, et õpingute alustamine pole vahetult seotud arenemisvajadusega oma töökohal.

Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut (RASI) eesotsas professor Ellu Saarega koordineerib 13 Euroopa riiki haaravat elukestva õppe temaatikat puudutavat suurprojekti, mille teemadeks on töötajate õpingud, nende tähendus ettevõttele, õppijate toetamine ja õpitu kasutamine ettevõttes.

Eestis vaatluse all olnud juhtumitele oli ise- loomulik, et töötavad õppijad olid enamasti alustanud oma õpinguid kõrgkoolis juba en- ne tööle asumist. Töökoha valisid vastajad enamasti erialale lähedase, arvestati are- nemisvõimalust, võimalust paindlikuma töögraafiku toel koolis käia, oluline oli ka suutlikkus tasuda õppemaksu.

Õppijad väitsid, et nende õppima suundu- mine ja tulevikuplaanid polnud töökohas kõne all.

Töötajate liikumine ettevõtte sees on paljuski piiratud kas võimaluste või hetke ratsionaalse kaalutlusega: „Uue inimese palkamine vabanevale ametikohale on otstarbekam kui oma töötaja edutamine“.

Paraku tekib siin vastuolu õppija ootustega. Töö kõrvalt õpinguid alustades peetakse silmas eelkõige tulevikku - paremat toimetulekut ja sellega kaasnevat kindlustatust, huvitavamat ja vastutusrikkamat tööd, valikuvõimaluste ja oma konkurentsivõime kasvu.

Miks peaks tööandja õppijat toetama?
Vastus on lihtne: juhtide hinnangul on töötaja õpingud ettevõttele kasulikud, seda nii töötaja enda arengu kaudu kui ka mõju tõttu firmale. Viimast eriti juhul, kui õpitav eriala on tööle lähedane. Kõrgkoolist tuleb õppijaga lisaks teadmistele kaasa ka koostöövõrgustik – õpingukaaslased ja õppejõud, kellelt vajadusel nõu küsida. Kui õppija näeb end ka tulevikus ettevõttega seotuna, siis otsitakse ka päeva- kajalistele tööprobleemidele lahendusi.

Kuidas õppijat toetatakse?
Õppijate toetamise moodused on ettevõttetes erinevad. Reeglina lepitakse tööle tulles kokku, kuivõrd ja millistel tingimustel võimaldatakse vajadusel töö ajast koolis käia, saada õppepuhkust jms. Enamasti tehakse õppijatele mööndusi täien-davate vabade päevade, töötundide või puhkuse andmisega, et töötaja rahulikult koolitööga saaks tegeleda. Pakutakse ka paindlikku tööaega. Eriala ja töö seotuse korral võidakse õppijale äraoldud ajal säilitada ka põhipalk, pakkudes seeläbi õpinguteks kaudset finantstuge. Otsest finantstuge õppijale (õppemaksu tasumine vms) vaatluse all olnud ettevõtetes ei pakutud. Põhjuseks on lisanduv erisoodus-tusmaks. Seega on koolituse kulud reeglina õppija enda õlul, mis ei soosi õppija seotust ettevõttega. Olulise toetusena toodi õppijate poolt välja tööandja ja kaas-töötajate suhtumist õppimisse ning seda, kuidas seda väljendatakse.