Võiks ju arvata, et peamiseks põhju-seks, miks päevakool pooleli jääb, on tüdrukutel rasedus ja poistel laiskus, ent tegelikkus on sootuks teine. Esimesel kohal on vastuolud õpetajatega, järgnevad vähene õpihuvi, nõrk õpiedukus ja töötamine.Tänavu jäi Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi ukse taha üle saja noore. Põhjusel,et rohkem lihtsalt ei mahtunud. Väljaei jäänud õpilased mitte hinnete järjestuse alusel (nagu tavakoolis), siin mängis oma osa hoopis see, kui aegsasti oma õppesoovist oli teada antud. Kes alles septembris avastas, et kool on ala-nud, jäi paratamatult hiljaks.

„Paljud tahaksid meil õppida,” tõdeb kooli õppejuht Andres Falk. „Ühiskondlik ja majanduslik surve on avaldanud tohutut mõju.” Just tänavu oli märgata suurt tungi täiskasvanute gümnaasiumisse, sest see hea aeg, kui ka ilma hariduseta sind igal pool avasüli vastu võeti ja suurt palka maksti, on nüüdseks möödas.

Kes tulevad, tahavad ka õppida, sest saavad aru, et hariduseta pole neil tööturul perspektiivi, nendivad õpetajad. „Varemalt oli meil reede selline valus päev, kui paljud kooli ei jõudnud. Nüüd on aga klassid ilusasti täis,” rõõmustab kooli direktor Heiki Kiidli ja lubab läbi klaasaknaga uste klassidesse kiigata. Koolipingis on nii noori kui ka vanemaid, isegi kuni 50-aastasi inimesi.

Heiki Kiidli on Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi tegevust juhtinud 13 aastat. Kui alguses õppis koolis 400 inimest, siis praeguseks on õpilaste arv kasvanud ligi 1400-ni. Vahepeal on kool paar korda kolinud, nime muutnud ja mitu filiaali avanud, üks neist asub Tallinna vanglas.

Seaduse järgi peab täiskasvanute gümnaasium tagama võimaluse jätkata õpinguid just sellest klassist, mis pooleli oli jäänud. Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis saab õppimist jätkata aga 8. klassist. Kuid on ka 20-aastasi noori, kellel 6.–7. klass pooleli on jäänud. Ent neid on nii vähe, et klassi kokku ei tule. „Me lubame neil kaheksandasse klassi tulla ja reeglina saavad nad hakkama, kui vähegi tahavad. Tahtes on asi,” usub õppejuht Katrin Kirk-Saarmets. See on võimalus taastada oma koht haridussüteemis.

Kiidli sõnul on nad erandkorras juba aastaid arvestanud varasema õpi- ja töökoge-musega, mis 2009. –2013. aasta täiskasvanuhariduse arengukavas on küll planeeritud, kuid seadusse pole veel jõudnud. „Oleme kõiki igati toetanud õppimise juurde tagasitulekul,” lisab ta.

Aeg muudab suhtumist
24-aastane Ülo käib Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassis ja on hea näide põhjustest, miks paljudel noortel jääb tavakool pooleli. „Mul oli probleeme ühe õpetajaga. Juba mu isal oli omal ajal temaga probleeme,” selgitab Ülo. Suhetepuntrasse andsid oma panuse veel valed sõbrad ja laiskus – oli muudki teha, kui koolipinki nühkida.

Ülol jäi pooleli 11. klass. Vahepeal käis ta sõjaväes, järgnes esimene katse õhtu-koolis, ent see jäi pooleli. Läks hoopis aastaks Inglismaale. Tagasi Eestis olles tuli talle enda sõnul „mõistus pähe”, ta alustas õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis selge eesmärgiga keskharidus kätte saada. „Olen vanemaks saanud ja tean nüüd, et haridust on tarvis,” tõdeb ta. Öeldu tunnistuseks on tal ette näidata viied enamikus õppeainetes. „Nooremad võtavad lõdvemalt, aga mida vanem inimene siin koolis käib, seda tõsisemalt ta õppimisse suhtub.” Õpetajatega on mees rahul, eriti ladusalt läheb tal nüüd matemaatikas ja füüsikas, millele tavakoolis oli raskem pihta saada. Seda põhjusel, et õpetajad võtavad endale aega kõike pikemalt selgitada, kui tekib vajadus.

Kuni kevadeni tuli Ülol käia koolis töö kõrvalt, siis tõrjus majanduslangus ta autovaruosade müüja ametipostilt. Nüüd on aeg mõelda, mida siis edaspidi peale hakata. Ülo haub ülikooli mineku plaani, kuigi ta päris täpselt veel ei tea, mida edasi õppida.

Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Ulvi Niitsoo on alates 2001. aastast uurinud põhjusi ja kogunud andmeid, miks jääb õpilastel tavakool lõpeta-mata. Võiks ju arvata, et peamiseks põhjuseks on naistel rasedus ja meestel laiskus, ent tegelikkus on sootuks teine. Esimesel kohal on vastuolud õpetajatega, järgnevad vähene õpihuvi, nõrk õppeedukus ja töötamine. Rasedus ja ajanduslikel põhjustel kooli poolelijätmine on nimekirja lõpus.

„See ei tähenda, et ollakse konfliktis kõikide õpetajatega. Juba üks-kaks õpetajat tekitavad trotsi ja sellest piisab,” selgitab Niitsoo. Põhikooli õpilased on pärast pikemat koolist popitegemist ka hirmul, et mis reaktsioon neid naastes oodata võib ega julgegi tagasi minna.

Heiki Kiidli sõnul on tavakooli õpetaja-tega konflikti sattunud noorte puhul suuresti tegu teravdatud õiglustundega inimestega, kes on sellest kogemusest nii häiritud, et lubavad enam mitte kuna-gi kooli tagasi minna. Ent kui nad mõnes teises koolis siiski veel ühe võimaluse saavad, selgub sageli, et tegu on hoopis võimekate noortega, kes jätkavad hil-jem oma haridusteed ülikoolis. „Paljud konflikti pärast tavakoolist lahkunud lõpetavad meie kooli hästi või väga hästi,” kinnitab direktor. Igal aastal lõpe-tab Eesti suurima täiskasvanuharidusega tegeleva Tallinna TG keegi medaliga ja teeb ka riigieksamid tulemustega, mis jäävad 90–100 punkti vahele. Mullu näiteks oli üks kuld- ja kaks hõbemeda-liga lõpetanut.

Kiidli rõhutab korduvalt, et tavakoolist väljalangejad pole automaatselt vähese õpivõimega noored, kuigi nii kiputakse arvama. „Välja pandud hinded ja vaimne võimekus pole korrelatsioonis,” näitab statistika, mida ta on aastaid koondanud. „70 protsendil juhtudest on see väär suhtumine.”

Kolmandik langeb välja 
Ent otse loomulikult satub täiskasvanute gümnaasiumi neidki, kes arvavad, et seal saab niisama tunnistuse kätte. Kirk-Saarmets tõdeb, et aeg-ajalt tuleb uksest sisse noori, küll üha harvemini, kes otsesõnu küsivad, et millal võib lõputunnistusele järele tulla. Nad pole õppimise lainele häälestatud ja neil pole koolis pikka pidamist. Gümnaasiumi kolme aasta jooksul langeb igal aastal kolmandik õppijaist välja. Osa neist naaseb mõne aasta pärast, kui on saanud vanemaks ja küpsemaks, ning lõpetavad siis oma õpingud.

Aeg on muutnud täiskasvanuhariduse taset ja suhtumist sellesse. Heiki Kiidli sõnul on täiskasvanute gümnaasiumist saanud tavakoolile tugev konkurent. „Meiega arvestatakse ja meid aktsepteeritakse päevakoolide seas,” kinnitab ta. Aastaid on tehtud järjepidevat tööd koolitussüsteemi arendamise nimel ja kvaliteedialaste põhimõtete juurutamisel. Koos on hakanud käima üle-eestiline täiskasvanute gümnaasiumide õpetajate ühendus ning oma esindaja on koolidel ka valitsuse juures. Nii saab vajaduse korral kohe rääkida ministeeriumi esindajatega probleemidest ja muredest.

Täiskasvanute gümnaasiumis on õpetajate suhtumine sootuks teine kui tavakoolis – õpilane ise vastutab oma käekäigu eest, kool on selles vaid toeks. Lähtutakse põhimõttest, et ühtegi täiskasvanud inimest ei saa hirmutamisega õppima sundida, ta peab ise seda vajadust tunnetama. „Suhtume neisse kui partneritesse,” selgitab Kiidli.

Koolipäev täiskasvanute gümnaasiumis kestab kella üheksast hommikul üheksani õhtul. Vajadusel on võimalik töid järele teha ka ajal, kui vajalikku õpetajat koolis pole – siis on kohal sotsiaalpedegoog. Vanglakoolist tulijaile pakutakse võimalust jätkata oma õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis ja seda võimalust ka kasutata-kse. Juhul kui eelmisest õppeaastast on jäänud võlgnevusi, sõlmib kool õpilasega lepingu, et oktoobri lõpuks saavad kõik võlad likvideeritud, siis saab kohe jätkata õpinguid järgmises klassis. Selliseid lepinguid on tänavu sõlmitud 250. Tõenäoliselt jõuavad pooled neist õppureist oma asjad õigeks ajaks tehtud. Vastasel juhul kulub võlgade likvideerimisele terve õppeaasta.

Täiskasvanute gümnaasiumide nimekirja leiad SIIT

Võimalus noorele emale 
Vanalinna Hariduskolleegium koos Miikaeli Ühendusega pakub noortele alaealistele emadele võimalust haridustee jätkamiseks, mis lapse sünni tõttu on lünklikuks jäänud. Õppekava on kohaldatud nn emade klassile vastavaks, korraldatud on laste päevahoid. Kogenud psühholoogi juhendamisel on erineva taustaga Tallinna linna noortest kujunenud üksteist toetav emade klass, turvaline keskkond, mis võimaldab noorel areneda, avastada oma võimed, uskuda elus hakkama saamisse ja pakkuda kindlustunnet oma lapsele.

Sel aastal õpib Vanalinna Hariduskolleegiumis üheksa noort ema ja üks isa, kaksema on nüüd juba kõrgkoolis. Esimesed noored emad tulid kooli kolm aastat tagasi, emade klass avati 2007. aastal. „Projekt on end õigustanud. Oleme püüd-nud noori aidata, iga üksikjuhtum on eriline ja vajab tähelepanu,” ütles Miikaeli Ühenduse direktor ja noorte emade projekti juht Ingrid Meister. „Momendil ei ole veel otsustatud, kuidas jätkame.” 
Kaire Talviste, Agne Narusk