PÕHIMÕTTELISELT TÄISKASVANUÕPPEST

• Eestis kehtiva täiskasvanute koolituse seaduse järgi jaguneb täiskasvanute koolitus järgmiselt:
- tasemekoolitus väljaspool päevast ja täiskoormusega õpet; 
- tööalane koolitus ehk täiendus- ja ümberõppekursused;
- vabahariduslik koolitus.

Tasemekoolitus väljaspool päevast ja täiskoormusega õpet tähendab põhihariduse või üldkeskhariduse omandamist kaugõppes, õhtuses õppes või eksternina, kutsehariduse või kõrghariduse omandamist osakoormusega õppes.

Tööalast koolitust pakuvad nii kutseõppeasutused kui ka kõrgkoolid. Kuid nii tööalast koolitust kui ka vabahariduslikku koolitust pakuvad Eestis ka arvukad koolitusfirmad. 
Täiendusõppe puhul täiendab inimene olemasolevat erialast, kutse- või ametialast haridust eesmärgiga parandada toimetulekut tööelus. Ümberõpe on uue eriala, kutse- või ametiala omandamine; uute teadmiste ja/või oskuste omandamine seoses kiiresti muutuvate töötingimuste ja -keskkonnaga ning uue tehnoloogia kasutuselevõtuga. Koolitus, sh tööalane koolitus, ei pea toimuma ilmtingimata õppeasutuses, arvesse läheb ka osalemine konverentsidel, seminaridel jms.

Vabahariduslik koolitus on enamasti seotud inimeste isiklike huvide arendamisega. Keerulisemalt seletatakse seda kui isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamist ja eluks vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Kehtivates õigusaktides nimetatakse noorte puhul säärast koolitusliiki huvihariduseks, täiskasvanute puhul kasutatakse vabahariduse mõistet. Vabahariduslikud koolituskeskused on Eestis tihtipeale tuntud kui mittetulundusühingud või sihtasutustena tegutsevad rahvaülikoolid. 

Terje Haidak, 
haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse talituse juhataja

Vaata täiskasvanuhariduse mõisteid ja täiskasvanute koolituse seadust:www.hm.ee
Tutvu ka: www.vabaharidus.ee