Kõrgkooli tagasituleku muudab lihtsamaks VÕTA
Esmapilgul arusaamatu lühendi taga peitub tõeline abimees neile, kes on õpingud omal ajal pooleli jätnud ja soovivad nüüd jätka- ta. Või minna õppima eriala, millel tükk aega isehakkajana töötatud. Kuid mitte ainult.
Kui augusti lõpus jõudis uudistekanalite vahendusel üldsuseni haridus- ja teadusministri üleskutse tulla pooleli jäänud ülikooli lõpetama, rehmasid nii mitmedki, keda akadeemilised seinad juba kaua aega näinud pole, tüdinult käega. Mida sa ikka tuled, kui õppekavad on vahepeal muutunud. See tähendaks õpitu üleõppimist ja ega see eriala huvitagi mind enam, aga uuesti ka nagu sisse astuda ei viitsi ning kust peaks selleks üks töö- ja pereinimene aega ning raha võtma. Ja nii see jääb – puhtast teadmatusest lõpuni minemata.
Paraku on see praegu veel üsnagi levinud suhtumine, möönab sihtasutuse Archi-medes VÕTA koordinaator Raul Ranne.
Ometigi ei pea kõigega kõrgkooli tagasi minnes otsast alustama. Enamgi veel: ka aastate jooksul läbitud koolitusi kursusi, seminare ning töökogemust on võimalik arvestamiseks esitada. VÕTA – varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine. See ongi, millest räägitakse, kuid mille tegelikku tähendust ja kulgu paljud ei tea.
Töökogemus õpingute vankri ette
VÕTA eesmärk on üllas: kõigel, mida inimene on õppinud, kogenud, omandanud, on väärtus. Kümme aastat ajakirjanikuna töötanud filoloogist toimetajal on kindlasti ühtteist hindamiskomisjonile esitada, kui ta otsustab asuda ajakirjandust õppima. Või näiteks Tallinna ülikoolis kolm aastat sotsiaaltööd tudeerinud noor ei pea ülimalt suure tõenäosusega alustama päris nullist, kui ta otsustab psühholoogia kasuks Tartu ülikoolis. Ja nii edasi. Vale on jääda VÕTA-st rääkides ainult kõrgkoolide konteksti: nüüdseks on väga paljud kutseõppeasutused – näiteks Tartu kutsehariduskeskus – pakkumas õppima tulijatele võimalust juba omandatut ning/või oma erialast töökogemust kooli õppekava kontekstis hinnata. Positiivse vastuse korral ei peaks erialase töökogemusega sisseastuja ilmselt erialaainete või praktika peale nii palju aega kulutama kui need, kel midagi VÕTA komisjonile ette näidata pole. Sama süsteem töötab edukalt ka nende jaoks, kes taotlevad kutsetunnistust kutsekoja ning kutset andva asutuse kaudu.
VÕTA puhul tekitab hirmu bürokraatia. Kergem on minna ja teha vajalik aine ning eksam ära, kui et kokku ajada pabereid ja kulutada kabinettide lävepakke, teavad öelda need, kes proovinud aastate eest VÕTA algset versiooni, ainepunktide ülekandmist ühest Eesti ülikoolist teise. Jäi mulje, et see oli koolide omavaheline auküsimus: ega ikka ei arvesta küll teie õpetatut, meie kool on parem, meenutab Tartu ülikooli eesti filoloogiast Tallinna ülikooli samasse osakonda kippunu. Kuidas on asjalood nüüd?
„See võib väljastpoolt tunduda keerulise protsessina, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Muidugi oleneb väga palju koolist ning sellest, mida soovitakse arvestada. Töökogemuse arvestamine õpingu osana on mahukam ja aeganõudvam, kui on seda kursustel, koolitustel või varasematel kõrgkooliõpingutel saadud teadmiste hindamine ja arvestamine,” kinnitab Raul Ranne. „Meie eesmärk ei ole ajada protsessi nii keeruliseks, et inimesed tõepoolest eelistaksid topelt õppimist. Just seepärast ei tohi kool nõuda varasema töökogemuse või õpingute hindamise taotlejalt rohkem, kui nõutakse oma õppuritelt. Omast kogemusest võin öelda, et praegu on taotlusprotsess tunduvalt lihtsam ja kõrgkoolid on väga vastutulelikud.”
2007. aastast on kõrgkoolidele kõrgharidusstandardiga pandud kohustus VÕTA õppijatele kättesaadavaks teha, mis tähendab sedagi, et igas koolis peab olema oma selle ala nõustaja. Juba mitu aastat on tegeletud nende koolitamisega (mitteametlikel andmetel on koolitatud nõustajaid Eestis 150 inimese ligi) ning tegeletakse edasi. See oli sisse kirjutatud kõrghariduse kvaliteeti edendavasse LÜKKA europrogrammi ning on sisse kirjutatud ka 2013. aastani kestvasse PRIMUSE programmi. Niisiis tegeletakse VÕTA-ga tõsiselt. VÕTA-st peab saama kõrghariduse loomulik osa, ütleb Ranne. „Idee on see, et hindamiskomisjonide liikmed kõikides kõrgkoolides oleks koolitatud. Fakt on see, et hetkel me seda veel öelda ei saa,” nendib ta. „Kõrgkoolidele on kõrgharidusstandardiga pandud kohustus VÕTA hindajaid koolitada, meie püüame neile selleks võimalused luua.” Eesti avalik-õiguslike ülikoolide kodulehekülgi uurides võib veenduda, et õppeasutused võtavad õppejõududele VÕTA-teemaliste koolituste pakkumist tõsiselt.
Tagasitulek kooli lihtsamaks
„VÕTA esimene eesmärk on muuta kõrgkooli tagasi tulek lihtsamaks. Et tuleksid tagasi inimesed, kes on tööturul võibolla juba aastakümneid ja soovivad nüüd omandada uut kraadi või läbida täienduskoolitust või õppida lihtsalt midagi muud huvitavat,” selgitab Ranne. „Aga et nad ei peaks enam õppima neid asju, mis nad on oma professionaalse karjääri jooksul juba omandanud, siis selleks ongi VÕTA. Näiteks kui inimene on lõpetanud bakalaureuseõppe, teinud kolm-neli aastat tööd ja läheb nüüd magistriõppesse, siis et ta saaks kõrgkoolist tõepoolest just seda, mida tal on vaja, ja miks mitte kahe aasta asemel õppida ühe aasta.”
Kuid, ei piisa sellest, et oma õpinguid ja töökogemust tõendavad paberid koostaotlusavaldusega kohale tuua. „VÕTA kõige tähtsam kriteerium on kvaliteet,” ütleb Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) õppeosakonna vastuvõtu- ja nõustamistalituse juhataja Anne Urbla. „Tähtis on see, mida inimene on kogetust või õpitust omandanud. Nii ei ole, et mitte millegi eest saab lihtsalt punktid kirja. Aeg-ajalt ikka jõuab minuni e-kirju laadis, et olen kolm aastat töötanud, vabaained ju ikka selle eest kirja saan? See pole VÕTA.”
VÕTA taotluse esitaja jaoks on tähtsaim osa eneseanalüüs. Urbla sõnul on siin inimesi pooleks: ühed, kes arvavad, et nende teadmised pole midagi väärt ja ei oska neid ka välja tuua, ning teised, kes selgelt ennast ja omandatut üle hindavad. Nii on TTÜ hakanud pakkuma kursusi neile, kel mõttes VÕTA taotlus esitada, näiteks on tulekul eneseanalüüsi e-kursus. Juhataja sõnul on käes aeg, kus kooli pooleli jätnud hakkavad tagasi tulema. „Info VÕTA-st liigub suust suhu ja mõne aasta taguse ajaga võrreldes on taotluse sisseandjaid märgatavalt rohkem,” räägib Urbla.
Eelmise õppeaasta sügissemestril sai õppeasutus 542 VÕTA taotlust, viimasel kevadsemestril 428. Suurim taotlejate arv oli ehitus-, infotehnoloogia-, humanitaar- ja majandusteaduskonnas. TTÜ õppeosakonna arendusjuht Katre Koit ütleb, et pigem on see seotud asjaoluga, et tegemist on teaduskondadega, kus õpib enim tudengeid. „Kui vaadata taotluste arvu protsentuaalselt üliõpilaste arvuga teaduskonnas, siis võivad taotlejate erialad olla semestrite kaupa väga erinevad. Mingit seaduspärasust ei ole,” nendib Koit. Tõsi on, et ühe ja sama õppeasutuse piires on varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise protsess lihtsam kui kahe eri kooli vahel. Ometigi tuleb teist sama palju taotlusi Urbla sõnul TTÜ-sse ka väljastpoolt.
NÄIDE TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISEST KUTSEÕPPEASUTUSES
Tartu kutsehariduskeskuses reguleerib VÕTA võimalust eelmise aasta oktoobrist õppekorralduseeskiri ja VÕTA kord. Taotluse võib esitada õppeainete ülekandmiseks, ainult hinnete ülekandmiseks, töökogemuse ülekandmiseks. Lisaks tuleb esitada õpinguid tõendavad dokumendid, näiteks koolitunnistus, diplom, akadeemiline õiend, õpitulemuste kaart, aineprogramm, õpilasvahetuse leping, ametijuhend, välispraktika leping/aruanne, laiendatud CV, praktikaaruanne, ainekava, projektides osalemist tõendavad dokumendid, iseloomustav hinnang töökohalt, näited tehtud töödest, Europassi keelepass, Europass, koolitustõendid, osaoskuste ja kutsetunnistused jms.
Kuidas kool töökogemust arvestab?
Kodulehekülg selgitab:
“Töökogemuse arvestamisel on vajalik 0,25–1 aasta töökogemust ülekandmist taotletava õppeainega seotud alal. Töökogemusena võib arvestada ka vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd ning igapäevastest tegevustest õpitut.
• Töökogemust arvestatakse:
- praktika täitmisel
- praktiliste oskustega seotud õppeainete omandamisel
• Töökogemuse arvestamisel hinnatakse omandatud oskusi ning nende rakendamist.
• Töökogemuse arvestamise aluseks võivad olla vastavad dokumendid või sooritatud praktiline töö.”
Allikas: www.khk.tartu.ee/vota