• Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele – õppima võivad asuda kõik need, kellel on põhikool pooleli jäänud. Õppe maht on 20–100 õppenädalat. Kutseõpet läbides võib õppija omandada ka pooleli jäänud põhihariduse, kuid see ei ole kohustuslik. Põhikooli võib minna lõpetama ka pärast kutseõppe lõppu.

• Kutseõpe põhihariduse baasil – õppima asumise tingimuseks on põhiharidus. Õppe maht on 40–120 õppenädalat.

• Kutsekeskharidusõpe – õppima asumise tingimuseks on põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid. Eelmisest erinebki kutsekeskharidusõpe selle poolest, et siin on võimalik õppida ka üldharidusaineid. 

• Kutseõpe keskhariduse baasil – õppima asumise tingimuseks on keskharidus. Õppe maht on 20–120 õppenädalat.

Kutseõppeasutuse võib lõpetada kas kutse- või erialase lõpueksamiga või kutseeksamiga. Esimene kujutab endast kooli lõpueksamit, teisel juhul saab koolilõpetaja lisaks ka kutsetunnistuse. Kusjuures, kui õppekava on täidetud ja kutseeksam sooritatud, koolieksamit juurde tegema ei pea. Õppija ise saab valida, millist varianti neist kahest ta eelistab.

Kutseeksamid koguvad üha enam populaarsust, sest eksami edukal sooritamisel saab kutseoskusi tõendava tunnistuse, mida väärtustavad ka tööandjad. Kutseeksami sooritamine on päris kallis, kuid kutseõppuritel on võimalik kooli lõpetades ja ka aasta jooksul pärast seda teha kutseeksamit tasuta.

Allikad: SA Innove, haridus- ja teadusministeerium