Raplamaa väikese, vaid 700 elanikuga Käru valla sotsiaalnõunik Tõnis Vaik kõnnib alevi vahel või külades ringi ning astub inimestele ligi. Käru suguses vallas on sotsiaaltöötajal tööta jäänud inimestest alati ülevaade olemas. Seega teab ta üsna hästi, millises olukorras on need pered. Sedagi, millist tööd pereliikmed teha oskavad. Kui valla- majja jõuab teave vabadest töökohtadest oma vallas või naabruses, hoolitsetakse selle eest, et info ka töövajajani jõuaks.

Käru vallavanem Elari Hiis on kogenud, et ega tööta jäänu naljalt tunnista, et ta abi vajab. „Mõnes mõttes on see isegi hea, et kohe vallamajja abi otsima ei tulda, vaid püütakse kõigepealt ise hakkama saada – õpitud abitus on kiire külge haakuma,” täheldab ta. „Kuid kõigepealt on inimestele vaja tagasi anda eneseusk ja näidata suund kätte. Vahel sellest piisab.”

Vald püüab töötutele rakendust leida heakorratöödel kaasalöömise võimalust pakkudes. Makstakse selle eest 30 krooni tunnist. 

Kummaline, et töötukassast pole valla juhil või sotsiaalnõunikul võimalik saada nimekirja valla ametlikest töötutest, viitab vallavanem seigale, mis töö inimestega kohapeal keerulisemaks muudab. Nii võib suure valla ametnik vaid teada töötute arvu, aga kes need kõik on, see on tema jaoks saladus.

Kurb on aga vallajuhi meelest see, et kunagi isegi põhikooli lõpetamata jätnud noormehed, kes leidsid end olevat spetsialistid Soomes küprokit paigaldama, tulevad nüüd töötuna koju tagasi. „Räägitakse, et õppige ümber, aga kelleks. Minu meelest pole praegu õige soovitada, et hakake ettevõtjaks. On ju arvestatud, et praegustest töötutest vaid 5–8 protsenti suudab olla ettevõtja,” sõnab Hiis.

Signe Kalberg