Kitsas tööturg on (tagasi) õppima toonud needki, kes varem õppimisele ei mõelnud. Senisest rohkem esitasid avaldusi täiskasvanud või vahetult gümnaasiumi lõpetanud noored.

Mitte kunagi varem pole kutseõppeasutused täitunud sellise hooga nagu tänavu. Nii kirjeldas Maaleht augusti lõpus Tartu kutsehariduskeskuses toimunut – õppida soovijaid oli nii palju, et neist tervelt tuhatkond pidi ukse taha jääma. Kooli direktori asetäitja Mati Rammul ütles lehele, et tänavu on rohkem keskhariduse baasil õppima tulijaid. Ka on uus trend, et koolipinki istub üha enam vanemaid õpilasi – neid, kel on kool juba tükk aega tagasi läbi saanud, aga kes pole leidnud rakendust või on kaotanud töö ja tahavad nüüd uut eriala omandada. Keskmine konkurss oli Tartu kutsehariduskeskuses 2,5 soovijat kohale. 

Ka teises Emajõelinna koolis – Tartu tervishoiukõrgkoolis – ei kurdetud õpilaste vähesuse üle. Avaldusi, kus kirjas nii esimene kui teine eelistus, esitati juulikuu seisuga riigieelarvelistele kohtadele rakenduskõrghariduse aladele 1051 ja kutseharidusse 82, mis teeb keskmiseks konkursiks vastavalt 3,89 ja 2,73. „Sel aastal oli küll märgata, et keskmisest rohkem tuli vanemaid dokumentide esitajaid ehk siis neid, kel vanust üle 25 eluaasta,” ütles kooli arendusspetsialist Ruth Pihle Eesti Päevalehele. „Valdavalt olid need küll inimesed, kes kunagi juba tervishoidu on õppinud, kuid praegu sel alal ei tööta. Või siis need, kes töötavad näiteks hooldustöötajana, kuid tahavad omandada kas rakenduskõrgharidust õe või kutseharidust hooldustöötaja erialal.”

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul kulges õpilaste vastuvõtt kutseõppeasutustesse tänavu ladusalt, õpperühmades on õppureid eelmise aastaga võrreldes palju rohkem. Populaarsemad erialad on juhtimine ja haldus, juuksuritöö, lastehooldus, majandusarvestus ja maksundus, sekretäri ja ametnikutöö, sotsiaaltöö, nõustamine ning turism. Koolidest on kõige suurema konkursiga Tartu kutsehariduskeskus, Pärnumaa kutsehariduskeskus ja Tallinna teeninduskool. 

Agne Narusk, Signe Kalberg