Maiju Kerme, koolituse grupijuht Tartus:
Praegu (augustis – toim) osalen koolitusel, mis kannab nime „Efektiivse inimese seitse harjumust”, see on ühtlasi ka treeneri- koolitus. 2005. aastal lõpetasin Tartu ülikooli diplomiõppe, erialaks loodus- teaduste õpetaja põhikoolis. Sellel alal ma aga ei tööta, vahetasin ametit ja olen ühes tuntud firmas grupijuht. Firma paneb suurt rõhku oma töötajate koolitusele.  

Pole põhjust kurta väheste õppimisvõimaluste üle, pidevalt on mul olnud võimalus õppida. Mõttes on soov õppida psühholoogiat, millest on kasu ka igapäevaelus. Ja õppimine tõstab enesetunnet.

Minu meelest on suur vahe, kas õppida 20-aastaselt või teha seda 40-aastaselt. Noorena sageli ei mõisteta, et õpitakse endale. Vanemas eas pole sugugi raskem õppida, nagu mõni arvab. Vastupidi, siis on huvi oma teadmiste täiendamise vastu suurem, sest oskad pakutavat rohkem hinnata.

Margus Viitkar, mahetalunik Võrumaal Haanjas: 
Viimati osalesin köögiviljakasvatuse alasel koolitusel augustis ja ka tänavu talvel, minu õppimised on seotud mahepõllumajan- dusega. Eesti mahepõllumajanduse siht- asutus on igal aastal korraldanud koolitusi, need olid tasuta.

Varasematel aastatel olen täiendanud teadmisi näiteks lambakasvatuses.  

Mõneti on need koolitused isegi kohustuslikud, kuna sihtasutus esitab toetuste saamiseks projekte, kus mahetalunike koolitus on ette nähtud. Mulle on küll selle ligi viie mahetalu pidamise aasta jooksul piisavalt võimalusi pakutud. Kuid ega talupidaja saa igal ajal minna, pean arvestama ka oma põhitööga. Paremini sobivad need koolitused, mis toimuvad talvel. Olen mõelnud veel minna arvutit õppima, tunnen vajadust täiendada oma teadmisi teksti- ja tabeltöötluses. Õppida oleks vaja ka ehitustöid.

Jaanika Rebane, lapsehoolduspuhkusel Lääne-Virumaal, Rägaveres:
Kaks aastat tagasi lõpetasin Mõdrikul Lääne-Viru rakenduskõrgkooli kaubandu-sökonoomika erialal. Kuid praegu olen lapsega kodus ja pole erialasele tööle veel läinud. Tundub, et mul tuleb minna ennast täiendama, kui jõuab kätte aeg tööle minna.  

Koolitada saab end ka muul alal, õnneks on valikuvõimalused praegu suured.

Kuna mind huvitab muusika, olen mõelnud end ka sel alal koolitada. Kes on enda koolitamisest tõsiselt huvitatud, leiab ikka midagi, mis talle sobib. Valikuid tuleb iga aastaga juurde ja huvi korral pole ka raha ületamatuks raskuseks. Ainult eelnevalt võiks uurida, mida küsitud summa eest pakutakse ehk mida koolitus endast kujutab.

Heli Solovjev, massöör Raplamaal Järvakandis:

Õppimisse polegi vahet sisse tulnud, sest massöör peab end pidevalt täiendama. Nii on see olnud viimased kümme aastat. Varem töötasin zootehnikuna, ka Järvakandi pudelitehases kvaliteedi-tehnoloogina, kuid töö sai otsa ja tuli elukohta vahetada. 

Mulle kui massööride liidu liikmele tuleb teave koolituste kohta koju kätte ehk siis ise otsima ei pea. Tahaksin aga õppida raamatupidamist, et mõista, mida osaühingu raamatupidaja teeb.

Mõni aasta tagasi oli teavet õppimisvõimaluste kohta märksa vähem kui nüüd, kuid soovitan alati pakutava koolituse ja koolitaja kohta tausta uurida. Kahju on sellest, et  sel aastal ei saa enam töötukassa kaudu õppida rohkem kui ühel kursusel. Aga eks masu on ka sinna jõudnud.

Vestles Signe Kalberg