Saada oma kiri ja/või küsimus: 
• Õpitrepp, Narva mnt 13, Tallinn 10151
  e-post: agne.narusk@epl.ee või
• ETKA Andras, Valge 10, Tallinn 11413
  e-post: andras@andras.ee

Vilets bussiliiklus takistab
/---/ Meie piirkonna inimesi takistavad tegutsemast hirmud – hirm tööotsimise ees, hirm suhtlemise ees. Paljud on harjunud autoritaarse ülemusega, kõike tehakse siis, kui kästakse. Koolitusele ei saa nad tulla, sest tüüpiline väikefirma juht ei luba tööajast koolis käia. Veenda ülemust koolituse vajalikkuses töötaja ei julge. Ka pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetusel ei saa koolitusel käia, sest bussid ei sõidagi õhtul ega ka laupäeval-pühapäeval.

Kes aga on koolituse läbi teinud, on muutunud avatumaks, eriti hästi mõjuvad suhtlemise ja koostööoskuse koolitused. Arvutikoolituselt tulnud oskavad internetist järgmisi koolitusi otsida ja julgevad ka e-posti teel suhelda. Metallitöö, puidutehnoloogia ja keevituskoolituse lõpetanutest mõned tegutsevad sel alal või on leidnud töökoha, mis Võrumaal kellelegi võimalik. Kõik sõltub ikkagi inimese enda pealehakkamisest ja sellest, kas ta suudab hirme ületada.

Merle Vilson, 
täiskasvanute koolitaja Võrumaalt

Mis õppida, tööd on vaja teha!
Olen terve oma elu ajanud eesti asja. Harisin põldu ja kasvatasin loomi – toitsin oma rahvast. Nüüd ei osta mu toodangut enam keegi ja riik aina suurendab FIE-de maksukoormust. Mulle soovitati: mine vormista ennast töötuks. Tänan väga, aga mina kuhugi kerjama küll ei lähe. Või veel parem: mine õpi endale uus amet. Mida ma õpin, kas te kõik ikka teate, kui palju asju on õppinud ja oskab üks talumees! Mitte õppida, vaid tööd on vaja teha!

Kalev, 
talunik Kesk-Eestist

Koolitus peab ka silmaringi avardama
Inimesed tulevad koolitustele eelkõige täiendama oma erialaseid teadmisi, et olla seeläbi kursis muutustega ametialal ja tulla toime tööülesannetega.

Kuid samavõrd olulisteks põhjusteks, miks täienduskoolitusel osaleda, nimetati ka järgmisi (põhjendused koolitustel osalenute tagasisidelehtedelt):
• tõuseb enesehinnang;
• võimalus ennast arendada ja elus edasi  minna;
• tähtis töökoha vahetamisel (lisab julgust kandideerida);
• paraneb elukvaliteet;
• laieneb silmaring (üldisemalt, mitte ainult erialaselt) ja saan seltskonnas kaasa rääkida;
• vaatan/teen oma tööd ettevõtte kui terviku seisukohalt, mitte erialaspetsiifiliselt ehk näen asju laiemalt;
• võimalus alustada ettevõtlust (teadmised juhtimisest, suhtlemisest, personalitööst jne);
• uued, koolituselt saadud tutvused, mis on tänapäeval ellujäämise eelduseks.

Tagasiside põhjal on enim nõutud keele-, suhtlemis- ja arvutikoolitused, seadusi tutvustavad koolitused ja ka mentorlus.

Tööandjad koolitavad töötajaid selleks, et nad oma tööülesandeid paremini täidaksid ning neile saaks anda rohkem vastutust ja luua organisatsioonis eeldused töötaja edutamiseks. Tööandjate poolt oma töötajatele nõutavad koolitused puudutavad suhtlemist/suhtlemisvalmidust, teenindusvalmidust (klienditeenindust). Töötaja võib oma tööd väga hästi tunda, kuid kui ta ei oska suhelda, kliendiga kontakti võtta, muutuvad konkreetsed teadmised nulliks. Märgiti ka, et lisaks erialastele teadmistele peaks täienduskoolitus pakkuma töötajale võimalust arendada oma silmaringi, et ta oskaks näha oma tööd organisatsioonis. Koolitus peab suurendama üldist intelligentsust.

Tiia Murulaid, 
koolitaja Lääne-Virumaalt