Õppepuhkuse kord muutub

 

Agne Narusk

1. juulil jõustuv täiskasvanute koolituse seaduse muudatus lubab töölt ära ka täiskoormusega õppijad.

Uue töölepinguseaduse kehtima hakkamisega tänavu 1. juulil jõustuvad ka täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) muudatused, mis lubavad võtta töölt õppepuhkust ka neil töötajatel ja avalikel teenistujatel, kes osalevad tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. Ehk siis: 30 päeva õppepuhkust võib edaspidi vajaduse korral võtta näiteks inimene, kes teenib kella 8–17 elatist ja püüab samal ajal asju ajada ülikooli päevase osakonna tudengina.

Olukord muutub selgemaks nendelegi, kes käivad töö kõrvalt koolis paar nädalavahetust kuus, kuid keda ometi ei loeta kaugõppijateks, sest nad täidavad ainepunktide normi ehk siis õpivad tegelikult täiskoormusega.

30 päeva õppepuhkust aastas saavad töötajad ja avalikud teenistujad suvest alates ka siis, kui võtavad osa töökoolitusest. Mõlemal juhul – nii tasemekoolitusel kui ka tööalasel koolitusel oldud aja eest – makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Praegu tuleb tööandjal lubada inimene tööalaseks koolituseks õppepuhkusele vähemalt 14 kalendripäevaks aastas koos keskmise palga säilitamisega. Seejuures pole oluline, kas töötaja on sobiva koolituse ise leidnud ja tööandja sellel osalemise heaks kiitnud või saadetakse ta töölt sinna kohustuslikus korras.

Neile, kel ootab ees töö kõrvalt gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli või ülikooli lõpetamine, on antud võimalus küsida veel 15 päeva õppepuhkust. Sel ajal jääb sissetulekuks kehtiv palga alammäär.

 

 

 

MUUDATUSED TÄISKASVAHUHARIDUSE SEADUSES
Evelin Tiitsaar
haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse talituse peaekspert

 

PRAEGU

•• Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja soovil õppesessioonideks õppepuhkust vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul, seda koolitusasutuse teatise alusel.

•• Õppe lõpetamiseks antakse lisaõppepuhkust:põhihariduse omandamisel 28 kalendripäeva; keskhariduse omandamisel 35 ja kõrghariduse omandamisel või bakalaureusekraadi kaitsmiseks 42 kalendripäeva; magistri- ja doktoritöö kaitsmiseks 49 kalendripäeva. 

•• Tööandja säilitab keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud ajaks säilib töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. 

•• Tööandja on kohustatud ka andma kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal, nt sisseastumiseksamite tegemiseks.

•• Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas, säilib keskmine palk.

•• Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse palgata õppepuhkust vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas. 

•• Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle kümne protsendi töötajatest või teenistujatest on samal ajal õppepuhkusel.

    

ALATES 1. JUULIST
•• Taseme- ja tööalasel koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasu- tuse teatisel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva.

•• Sel ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

•• Tasemekoolituse lõpetamiseks lisaõppepuhkust 15 kalendri-päeva, mille eest makstakse tötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära.

•• Õppepuhkuse andmist kohal-datakse töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppe- vormis ja täiskoormusega õppes.