Agne Narusk

Selle artikli kirjutamise ajal, 13. märtsil, oli Eestis ametlikult registreeritud 50 527 töötut. Lisaks veel need töö kaotanud inimesed, kes erinevatel põhjustel pole end töö- turuametis kirja pannud. Kui arvestada, et sellele eelneva nädala jooksul lisandus 2418 „ametlikku” töötut, siis on see arv ajakirja ilmumise päevaks tublisti suurenenud.

Eestis on praegu raske leida inimest, keda ühel või teisel moel töötuksjäämise teema ei puudutaks. On siis majandusraskuste tõttu töökoha kaotanud tema ise või abikaasa, vanemad, õde-vend, sõbrad-tuttavad, mõni kolleeg. Mitmed asjatundjad prognoosivad sügiseks praeguse töötute arvu kahekordistumist. Need on sünged näitajad.

Ometi, kui töökaotaja on esimesest vapustusest üle saanud, tasub mõelda, kuidas sunnitud jõudeolekut enda kasuks pöörata, nii et oleks igapäevast tegevust ja tuleks juurde uusi teadmisi ning oskusi, mis aitaksid leida uut töökohta ja püsida konkurentsis. Äärmiselt kasulik investeering endasse ja oma tulevikku on õppimine. Võimalusi selleks on mitmeid, alustades sellest, et välja võiks otsida võõrkeeleõpiku või ammu unustatud keelekursuse konspekti ja värskendada iga päev kodus sõnavara ja grammatikat – näiteks. Või uurida internetist õigusakte, et olla põhilisega kursis. Külastada lähimat raamatukogu, et lugeda läbi kas või mõni eneseusku tõstev eneseabiraamat – miks mitte.

Teine, tänapäeval üha enam kasutatav võimalus on tööturukoolitus. Ehk täiendus- ja ümberõppe kursused, mida pakub tööturuamet töötuna end ametis arvele võtnutele.

PIKAD JÄRJEKORRAD
Tööturuameti kaudu koolitust saada pole lihtne. Kaikaid viskab kodaratesse ikka seesama suur tahtjate hulk ehk töötute arv, jäik ja aeganõudev riigihangete protseduur, mida ametnikud peavad koolituste tellimisel järgima.  Järjekorra pikkus sõltub nii kursusest kui ka maakonnast, koolitusele pääsemine võib aega võtta alla kahe nädala (sõidukijuhi C-kategooria koolitus Võrumaal märtsi alguses), aga ka näiteks terve aasta (sama koolitus Järvamaal). Üsna kohe pääseb soovija keele- ja arvutikursustele, vahendas hiljuti sotsiaalministeerium.

Millist nõu siin anda? Esmalt seda, et alati tuleb ise tööturuametis oma juhtumikorraldajale ja/või karjäärinõustajale rääkida soovist end koolitada. Ajakirjandusest on mitu korda läbi käinud töötute muljed, nagu „kui ise ei küsi, siis keegi koolitust ei paku.” Miks mitte siis teiste kogemusest lähtuda? Juhtumikorraldaja ja/või karjäärinõustaja aitavad selgeks mõelda, mis pakutavatest kursustest võiks konkreetset inimest tagasi tööturule aidata.

Raskem on leida lisakoolitust nii kõrgelt kvalifitseeritud inimestel kui ka neil, kel on välja käia üksnes üldkeskharidus.

Juhtub, et töötul soovitatakse minna koolitusele, mille kohta ta ütleb, et see ei haaku tema teadmiste, oskuste ja tasemega. Ometi on iga võimalus koolitusel osaleda teretulnud ka nn teraapilisest seisukohast – võimalus end kuhugi hommikuti minekule sättida ei lase norgu vajuda ja annab võimaluse inimestega suhelda.

Alati tasub ka ise mujalt koolitusvõimalusi uurida, eriti siis, kui juhtumikorraldaja teile midagi sobivat ei leia. Eelisseisus on need, kel on võimalik ise oma õpinguid rahastada – siis saab ringi vaadata ka erakoolitajate pakkumiste seas ja valida välja see, mida just vaja. Ka sel moel talitades võib eelnevalt nõu pidada tööturuameti karjäärinõustajaga.

Tööturukoolituste pakkumised võrreldes aasta taguse ajaga on viis korda suurenenud. Üldse on töötutele mõeldud koolitusel kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu töötajaid vaja, ja üldkompetentsust andev koolitus väga mahukatele riskirühmadele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. „Anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et inimene saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda,” on öelnud tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson.